Eestis on juba mõnda aega aktiivselt arutletud toidukaupade puhul tarbijaile antava teabe üle. Kas ja kui suurelt peaks olema toote pakendil toodud toidu energiasisaldus, rasv, süsivesikud jm? Kas transrasvhapete sisaldust on vaja näidata? Kuidas esitada toitumisalast teavet jookide puhul? Kuidas esitleda tarbijale mahla päritolu?
Valminud on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, mis koondab kehtivaid direktiive, kuid sisaldab ka toidu kohta antava teabe ja selle esitlusviisi uusi nõudeid. Määrusena on see liikmesriikidele otsekohalduv, määrus asendab siseriikliku õigusakti. Uutele nõuetele antakse vähemalt 3aastane üleminekuaeg.
Seniste nõuete järgi peab info toidu pakendil olema kergesti mõistetav, kantud silmapaistvasse kohta selgesti loetavalt, nähtavalt ja kulumiskindlalt. Toidu märgistus ja märgistamise meetodid ei tohi tarbijat eksita.
Pakendil peab olema toidu nimetus, koostisosade (sh allergiat põhjustada võivate) loetelu, koostisosa(de) kogus protsentides, netokogus, minimaalne säilimisaeg, säilitamise tingimused (sõltuvalt toidu iseloomust), valmistaja või pakendaja, ELi riigis asutatud müüja nimi ja aadress. Pakendile tuleb kanda päritolumaa/piirkond, toidu tarvitamisjuhis ja toidupartii tähistus. Märgitud peab olema see, kui mõnd toidu koostisosa on töödeldud ioniseeriva kiirgusega, ja alkohoolsete jookide puhul tegelik etanoolisisaldus mahu järgi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele