Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ÄP: Baltika neljas päästmine ennustab nurjumist
Äripäev kirjutab sel aastal juba mitmendat korda Baltikast, kelle raskused, vaatamata kasvule pöördunud majandusele, aina süvenevad ning kes seisab silmitsi potentsiaalse maksejõuetusega. Tekkinud on olukord, kus mitte ainult finantsnäitajad seavad kahtluse alla Baltika võimaliku jätkamise, vaid ka usk ettevõttesse on lahtumas.
Äripäeva arvates on Miks me Baltikast nii palju kirjutame? Tegu on märgilise tähendusega ettevõttega. Ühelt poolt rahvusliku uhkuse sugemed, teisalt börsiettevõte, kolmandaks vaieldamatult karismaatiline juhtkond. Ühtlasi on tegu ka lakmuspaberiga, mis määrab ära, kuidas suuromanikest juhtkond kriisi tingimustes ettevõtet juhib ning mis rolli mängivad ja kuidas on kaitstud väikeaktsionärid.
Võidetud ajapikendus. Esmaspäeva õhtul saabus teada, et Baltika aktsiate kolmas lisaemissioon ebaõnnestus ning välja kuulutatud on uus, kuid seda märksa madalamal tasemel - 0,70 eurot aktsiast, kusjuures 80% emissioonist katavad suurinvestorid. Eelnev viitab vähemalt kahele asjaolule: esiteks, ei olda nõus ettevõttesse enam pimesi raha juurde andma ning teiseks, sõlmitud on teatud kokkulepped suurinvestorite, võlausaldajate ja juhtkonna vahel.
Miks ei laena Baltika firma käibest kõigest ühte protsenti moodustavat summat pankadelt? Miks nähakse raha hankimiseks nii palju vaeva? Juhtkonna põhjendus, et soovitakse tugevdada omakapitali, mitte suurendada kohustusi, kolmandal korral enam ei veena. Selle asemel on vastuseks hõlpsasti leitavad vähemalt kaks põhjust. Baltikal on omajagu laene ja kohustusi, nii et pankadel raha enam ei saa - alles eelmise aasta lõpus suutis ettevõte edukalt pankadega laenude restruktureerimise kõnelused lõpuni viia. Lisaks pikalt püsinud ja kohati pimeda usalduse lahtumine investorite silmis.
Juhul kui nn neljas emissioon isegi õnnestub on hoopis iseküsimus, kas ettevõte suudetakse päästa. Kedagi ei üllata enam Baltika võrdlus võlakriisis Kreekaga, mille eelarve auke Euroopa rahapakkidega täidetakse ja vähegi väärtuslik vara seisab kinnisvaras. Ka Baltika kontol haigutab suur auk ning selle põhikapital seisab laos pintsakutes ja lipsudes.
Kannatavad väikeinvestorid. Äripäeva hinnangul jääb investorite, omanikest juhtkonna ja võlausaldajate kokkumängus igal juhul kaotajaks väikeinvestor. Piksenoolena langev aktsiahind on vaid selle nähtavaks pooleks. Korduvad katteta lubadused on juba jätnud negatiivse jälje. Äripäevagi veergudel esitatud viiest ettepanekust ettevõtte päästmiseks pole teadaolevalt ühtegi kuulda võetud.
Usk, lootus, armastus? Eelneva valguses ei ole Äripäevale endiselt üheselt selge, miks ettevõtte investorid ja võlausaldajad usaldavad jätkuvalt Baltika juhtkonda eesotsas Meelis Milderiga, kelle ümber on tekkinud seletamatult tugev aura. Reeglina on äri karm ning varasemad teened ei maksa midagi, kuid Milderi puhul ei paista see paika pidavat. Ta on suutnud korduvalt veenda kõiki osapooli, et ettevõte puhkeb õide. Kuid usust, et Baltika juhtkond on alati andnud endast parima ja nii ka sel korral, ei piisa. Tulemusi on vaja.
Autor: Äripäev .
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
