17. aprill 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Advokaat: Ettevaatust järelmaksu andmisel!

Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co advokaat Lennart Oja kirjutab teemaveebile kaubandus.ee saadetud arvamusloos, et tarbijate kaitseks kehtestatud regulatsioon on kohati äkilise iseloomuga.

Kui kliendiks on tarbija, tuleb järelmaksu võimaldavate kokkulepete sõlmimisel pöörata erilist tähelepanu mõnele esmapilgul tähtsusetuna näivale nõudele.    

Tarbijalepingu ühe alaliigina, tarbijakrediidina ehk rahvakeeli järelmaksuna, tuleb käsitada õigussuhteid, mille sisuks on inimesele kas raha või asjade laenuks andmine tasu eest.

Tarbijakrediidiga võib olla tegemist ka sellisel juhul kui kutse- või majandustegevuses tegutsev isik müüb tarbijale kaupa või teenust järelmaksuga, võttes järelmaksu võimaldamise tõttu kauba või teenuse eest kõrgemat hinda kui ostuhinna kohesel tasumisel.

 Lisaks lepingu kehtivuse tavapärastele nõuetele tuleb tarbijakrediidilepingu puhul pidada silmas ka lepingu kohustuslikke tingimusi. Alates 01.07.2011 võib kõnealuseid lepinguid sõlmida muu hulgas ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellise vorminõude täidab muu hulgas lepingu e-posti, faksi aga ka SMS-i teel sõlmimine.

Lisaks kohustusliku vormi nõudele teeb seadus ettekirjutusi ka tarbijakrediidilepingu sisule - lepingus tuleb avaldada seaduses ettenähtud teave. Kusjuures sellise teabe lepingus või tarbija poolt lepingu sõlmimiseks esitatavas avalduses märkimata jätmine võib kaasa tuua erinevaid kahjulikke tagajärgi.

Juhul kui tarbijakrediidilepingus on jäänud märkimata mõni seaduses sisalduvatest kohustuslikest tingimustest, on tagajärjeks üldjuhul krediidilepingu tühisus - lepingut nagu polekski sõlmitud. Samasuguse tulemuse annab ka vorminõude järgimata jätmine.

Puudus vorminõudes või kohustusliku tingimuse kajastamises on võimalik kõrvaldada. Nii-öelda tavapärase tarbijakrediidilepingu puhul muutub leping kehtivaks tingimusel, et tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Leping, mille sisuks on tarbija poolt asja omandamise finantseerimine (järelmaksuga vallasasja müügileping) või teenuse osutamise finantseerimine, muutub kehtivaks kui tarbijale antakse ostetud asi üle, osutatakse lepingus kirjeldatud teenus või täidetakse lepingus lubatud kohustus.     

Kui vorminõude rikkumise ja muude kohustuslike tingimuste puudumise saab nö kõrvaldada, siis teatud väga olulise info märkimata jäämisel negatiivset tagajärge vältida ei saa.

Eriti olulisteks, tarbijakrediidi- ehk järelmaksu lepingus kohustuslikult märkimisele kuuluvateks andmeteks on:• krediidi võimaldamise eest tasumisele kuuluv intressi määr;

• krediidi kulukuse (esialgne) määr (krediidi kogukulu tarbija jaoks, mis on väljendatud protsendimäärana krediidisummast või krediidi ülempiirist aasta kohta);• kõikide tarbija poolt lepingu alusel tehtavate tagasimaksete ja muude kulude katmiseks tehtavate maksete kogusumma (sisuliselt krediidi brutosumma);• tarbijaks oleva lepingupoole poolt tasumisele kuuluvad muud kulud.

Juhul kui lepingus ega tarbija poolt lepingu sõlmimiseks esitatud avalduses pole märgitud intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi brutosummat, ei rakendu lepingus kokkulepitud intressimäär ning tarbijalt on õigus nõuda mitte kõrgemat intressi kui seadusjärgne määr (hetkel 1% aastas).

Kui lepingust või avaldusest jääb välja mõni konkreetne kuluartikkel (muu kulu), ei ole tarbijal kohustust seda kanda.     

Krediidi kulukuse määra tarbijakrediidilepingus tegelikust madalamana märkimise tulemuseks on krediidi võimaldamise eest tasumisele kuuluva intressi määra automaatne alanemine. Kusjuures intressimäära alanemine on otseses sõltuvuses eksimuse suurusest krediidi kulukuse määra märkimisel.  

Juhul kui tarbija hilineb kõnealuses suhtes maksetega, saab temalt üldjuhul nõuda viivist samas määras kokkulepitud intressiga. See seotus tähendab aga omakorda, et kui peaks tühiseks osutuma intressi kokkulepe (lepingus ega avalduses pole märgitud näiteks krediidi kulukuse määra), siis ei saa tarbijalt nõuda ka viivist suuremas määras kui seadusjärgne intressimäär (viimastel aastatel on see jäänud alla 10% aastas). Mõne kohustusliku tingimuse lepingus märkimata jätmine võib seega tuua müüjale või teenusepakkujale kaasa märkimisväärse kahju saamata jäänud intressi või viivise näol.

Veel üks oluline asjaolu, millele tähelepanu pöörata, on see, et seadus ei luba tarbijakrediidilepingus leppida kokku kõrgemat viivise määra, kui on lepingujärgne intressimäär. Järelikult, kui tarbijakrediidilepingus on kokkulepitud intressimääraks 20% aastas, siis on tühine kokkulepe, mille kohaselt peab tarbija tasuma maksetega viivitamisel kõrgemat viivist. Samas on juba tavapäraselt kasutatav viivisemäär, 0,1% päevas, rohkem kui 20% aastas. Seaduses on sellise rikkumise puhuks ettenähtud tagajärjeks seadusjärgse viivismäära kohaldumine. Praegu on selleks 8% aastas, st 0,02% päevas.

Seega tuleks hilisemate kahjude ärahoidmiseks pöörata tarbijakrediiti võimaldavas järelmaksulepingus sisalduvatele tingimustele suurt tähelepanu juba vastava lepingu sõlmimise eelselt.

Autor: Lennart Oja

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757