Autor: Marika Merilai • 10. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegelikult lähtutakse pigem tarbijate vajadustest ja soovidest, et kujundada parim võimalik sortiment kauplustes.

Jaekaupmeeste ülesanne on pakkuda tarbijatele eri kaupu, tagades müümiseks vajaliku keskkonna ja järgides seadustest tulenevaid nõudeid. Iga poepidaja  annab kauplust avades tarbijale lubaduse müüa teatud valikus kaupu – olgu tegemist suure kaubamaja või väiksema poega. Selleks, et kaup lettidele jõuaks, teeb jaekaupmees lepingud tarnijatega, kellelt soetatakse kokkulepitud koguses kokkulepitud hinna eest tooteid, mida tarbijatele pakkuda.

Tarnijaid on palju

Igal kaupluseketil on mitu tarnijat, suurematel jaekettidel võib nende hulk küündida mitmesajani. Et lepingute haldamine liialt mahukaks ei muutuks, on paljud jaeketid lepingud tarnijate standardiseerinud. Samas on kaupmehed vastupidi levinud kuuldustele valmis lepingutingimuste üle läbi rääkima, et saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe.

Kui toode on lisatud kaupluse sortimenti, on jaekett andnud  lubaduse kliendile müüa konkreetset toodet konkreetse hinnaga. Juhul kui tarnijad aga ei suuda tagada kauba lettidele toomist õigel ajal, on tulemus „auk“ müügiletil. Tarbija silmis on sageli süüdi kauplus.

Jaekauplus kirjutab lepingusse sellest hoidumiseks sisse trahvi. Selge see, et võib tekkida olukordi, kus tootmistehnika veab alt või transpordis esinevad viivitused, millest saab ka informeerida. Tasub meeles pidada, et lepingud on sõlmitud siiski inimeste vahel ja enamasti on eesmärk pikaajaline koostöö. Ka jaekettide ja tarnijate lepingus sätestatud trahvid on läbiräägitavad. 

Uus toode ei löö läbi enamasti päeva pealt

Tootmisettevõtete hinnangul on neil keeruline saada oma uudistooteid jaekettide sortimenti ja nad leiavad sageli, et jaeketid pole uutest toodetest huvitatud. Uuringufirma Nielseni andmebaasi registreeriti 2012 enam kui 20 000 uut toidu- ja esmatarbekaupa.  See on peaaegu pool hüpermarketi mõõtu kaupluse sortimendist. Uuringust selgub ka, et uute kaupade pakkumine on peale tootjate oluline ka jaekettidele endile, et võita tihedas konkurentsis kliente. Et kaup sortimenti lisada, on vaja, et kaubal oleks teatav tuntus, ega müügiletile pääsemine pole miski võluvits.

Turundustöö kauba tarbijale tutvustamiseks vajab tegemist, olgu siis tootja enda poolt või koostöös jaeketiga.

Uudse kauba puhul kipuvad pooled tarbijad ostuotsusega ootama, kuni toode on end turul tõestanud. Üldiselt ei ole tarbija valmis uudistoodete eest rohkem maksma. 65% tarbijaid eelistavad juba tuttavate brändide uusi tooteid, see teeb uuele brändile turule sisenemise keeruliseks.

Kõik see teeb jaeketi uute kaupade sortimenti lisamisel ettevaatlikuks.

Üle-euroopalised head tavad

Jaekettide ja hankijate erinevad huvid lepingutingimuste osas ei ole päevakorras ainult  Eestis, vaid iseloomulik kaubanduse valdkonnale kogu Euroopas. Seepärast on alustatud ka jaekaubanduslepingute heade tavade väljatöötamist ja rakendamist üle Euroopa.  Heade tavade põhimõtted on välja töötanud 11 Euroopa ettevõtjate organisatsioonid, nende hulgas Euroopa kaubandusorganisatsioone ühendav EuroCommerce ja toidutööstuse katusorganisatsioon FoodDrinkEurope.