Mantinga juht: lõunanaabrite ketid omavad oluliselt suuremat juurdehindlust

Ettevõtja Oleg Gross on kindel: valitsus tegi vea, tõstes koos teiste kaupadega ka toiduainete käibemaksu. Tema ärile toob edu aga see, et teeb majandusteooria ühele põhireeglile risti vastu.

Hinnad ei kujune poes lihtsa aritmeetika järgi, mõne kauba puhul on sisseostu- ja müügihinna vahe kordades suurem, teinekord müüakse kaupa isegi kahjumiga. Seetõttu on keeruline luua süsteemi, mis tagaks, et toidu käibemaksu alandamine tooks kaasa kindla hinnalanguse, selgitas teenekas majandusteadlane ja kunagine majandusminister Heido Vitsur.

Käesoleva aasta juulist kahe protsendipunkti võrra tõusev käibemaksumäära tõus tähendab, et Läti satub alkoholimüügis sel suvel võrreldes Eestiga veelgi soodsamasse positsiooni ning oodata on piirikaubanduse tõusu, mis kerkis märgatavalt juba tänavu aprillis. Eriti puudutab see lahjasid alkohoolseid jooke, mille hinnaerisus kahe riigi vahel käriseb suureks.

Mitmete toiduainete hinnad on sel aastal Eestis kasvanud rohkem kui teistes Balti riikides. Citadele Balti jaepanganduse juhi sõnul on toiduainete inflatsiooni peamisteks teguriteks energiahindade ja tööjõukulude kasv ning edaspidi ka äsja kehtima hakanud kõrgem käibemaks. Käibemaks üksi lisaks toiduainete inflatsioonile arvestuslikult juurde 1,64 protsendipunkti.

E-kaubanduse pidev kasv on tõstnud esile vajaduse makselahenduste järele, mis oleksid ühtaegu turvalised, kiired ja mugavad. Pangalink kui kõige populaarsem maksevahend on siinjuures üks olulisemaid tööriistu, mis võimaldab ostjal tasuda otse oma internetipangas, pakkudes samal ajal kaupmeestele tõhusat ja paindlikku viisi maksete kogumiseks.