Autor: Ansi Arumeel • 13. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida kiiremini ning mugavamalt jõuab kaup e-poest kliendini, seda enam inimesi hakkab ka e-poode eelistama.

Tänu tehnoloogia arengule leitakse aina enam uusi lahendusi, kuidas e-poodlemine teha kliendile mugavamaks ning meeldivamaks. Mugavamaks lähevad ka tarnelahendused. Pealegi on kaubavalik e-poodides mitu korda laiem kui tavalistes jaekauplustes ning kogu maailma veebipoodidest on kättesaadavad ka need kaubad, mida võib-olla kodumaine jaekaubandus ei paku. E-poodlejate arv tõotab tulevikus aina kasvada.

E-kaubanduse kasvule annavad hoogu juurde rahvusvahelised ettevõtted, kes aina rohkemad avavad oma teenused ka Eesti suunal. Värskeimaks näiteks on kas või Netflix, kes jaanuari algul tegi oma teenused ka eestlastele kättesaadavaks. Juba varem on meieni jõudnud H&M, Uber ja Spotify.

E-kaubanduse järjepidev kasv loob pakiteenuste turul tingimused üha tihedamaks konkurentsiks. Juba 2012. aastal oli Euroopa e-kaubanduse käive 311,6 miljardit eurot. Siis oli Euroopa 820 miljoni elaniku kohta umbes 250 miljonit e-poodlejat. Viimase kahe aasta jooksul on see number oluliselt kasvanud.

Seetõttu pole kuigi imekspandav, et mitu globaalset kaubandus- ning logistikaettevõttet, nagu ka Amazon, on otsustanud veelgi jõulisemalt Euroopasse laieneda.