5. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mäletan kui just vabanenud Eestis oma ülikooliteed alustasin. Õppekoormus oli suur, kuid mulle ei meenu ühtegi kaastudengit, kes täiskohaga tööl ei oleks käinud. Enamasti teenindajana.

Kõrgemad ootused

Elu on muutunud mugavamaks ja lapsevanemate raske tööga kätte võidetud elukvaliteet võimaldab nüüd võsukesi märksa kauem hoida oma turvalise tiiva all. See omakorda viib olukorrani, kus noored on töö puhul väga valivad, neil on oma tuleviku elukutse kohta kõrged, sageli ebareaalsed ootused. Enamasti on ootused kõrgemad, kui seda lubavad nende teadmised, kogemused ning tegelik soov midagi saavutada. Uute põlvkondade puhul ei saa töökoha valikul sageli määravaks palk, vaid see, kuidas ennast töökeskkonnas tuntakse: kas töö n-ö ei takista nende päriselu. Nii olemegi olukorras, kus noored on ilma tööta ning samal ajal tuhanded töökohad täitmata.

Praegu purjetame edukalt nõukogude aja noorte abiga. Suurenenud on pensioniealiste hõivatute arv. Hoopis murettekitavam on tulevik – kui praegu napib lihtsa töö tegijaid, siis kümne aasta pärast ei ole piisavalt pädevaid juhte ja spetsialiste. Pean silmas just neid, kes oma ala läbinisti tunnevad ning on alustanud karjääri lihtsamatest töödest ning saavutanud oma positsiooni orgaanisatsioonist läbi kasvades.

Hätta ei jää ettevõte, kes võtab kujunenud olukorda arvesse ning on valmis investeerima noorte tööjõuturule sisenemisse. Tihti tähendab see noorele põhjalikku ettevõttesisest väljaõpet, põhiteadmiste ja -oskuste omandamist ning tööandjale loomulikult sellega seoses suuremaid kulutusi. Väljaõpet vajavad ka vanematest töökaaslastest sisekoolitajad, ka nende roll on ajas muutunud. Enam ei piisa põgusast lühikursusest, vaid valmis peab olema pikemaks ja põhjalikumaks sisseelamiseks.

Tuleviku kliendid

Selleks, et noori turult kinni püüda, oma organisatsiooni süsteemi kaasata, ei saa vanamoodi jätkata. Uutele noortele pakub huvi kaasaegsete tehnoloogiate juurutamine ja vanade töövõtete muutmine – nende värske vaade tegemistele võib viia ka suuremate protsessimuutusteni.

Praegused noored tööjõuturul on tuleviku kliendid, nende kaasatus muutustesse viib ettevõtteni, mis on valmis samale kliendile pakkuma talle sobivat ja omast teenust ja kaupa. Koos ettevõtet arendada tähendab mõista ja liikuda ka lähemale tuleviku klientidele ja nende soovidele.

Allikas: Äripäev

Autor: Kristi Lomp, Selveri juhataja