Liiga palju kaubanduspinda?

Tänapäeva Eesti kaubanduskeskustel on laias laastus kaks probleemi: esiteks, rentnike kooslust ei suudeta hoida piisavalt eristuvana, ja teiseks, pidevalt tuleb otsida põnevaid lahendusi, et konkurentsivõitluses ellu jääda. Eristuv lahendus võib olla keskuse suurus või meelelahutus, põneva tehnoloogia kasutamine või moodne sisekujundus.

Eesti nagu ka kogu Baltikumi turg on väike, mistõttu on edasimüüjate jaoks oluline tagada oma brändide kohaolek pea kõigis kaubanduskeskustes, sest eksklusiivsus ei tööta äriliselt. Kui keegi meelitab kohale mõne uue brändi, siis  on klassikaline stsenaarium see, et bränd kas sureb või laieneb mõne aja pärast pea kõikidesse keskustesse.

Samadel põhjustel kuhjuvad nii ärikontseptsioonid kui ka brändid samade omanike kätte: näiteks Apranga moe, Euronics kodutehnika ja Sportland spordi alal jne. Või kaovad nad turult sootuks. See on omakorda viinud mitmete ühinemiste ja ülevõtmisteni Eesti ja Baltikumi kaubandusturul ning tootnud kaasa kontseptsioonide ja brändide liikumise samade omanike kätte. Seda näeme ka eelmise aasta Eesti tehinguturu statistikast. Näiteks otsis Fifaa eelmisel aastal River Islandi, Euronics võttis üle Stockmanni elektroonikaosakonna, Apranga lisab oma portfelli järjest uusi brände ja kontseptsioone. Sarnaseid tehinguid lisandub ilmselt  ka tänavu, mis tähendab, et jaekaupmehed saavad järjest suurema võimu kaubanduskeskuste üle.

Ennustan, et  kirjeldatud vananenud tootega turul olevad keskmise suurusega kaubanduskeskused võivad lähiaastatel jääda sedavõrd suure kaupmeeste surve alla, et tekib põnevaid ühinemisi ja ülevõtmisi: näiteks mõni suurem jaekaupmees ostab keskuse ja pakib selle enda ärikontseptsioone ja brände täis.

Uus kontseptsioon vanasse majja ei mahu

Olemasolevate suurte keskuste suurim väljakutse on ümberorienteerumine meelelahutusele, mis on ilmne suund kogu maailmas. Põhiliseks takistuseks on see, et sageli nõuab uus kontseptsioon hoopis uut tüüpi hoonet, mitte olemasoleva kohandamist. Saab näha, kuidas suudab Ülemiste laiendusplaanidga majja rohkem meelelahutust tuua – ilmselt kerkib sellega üles terve rida teemasid, nagu kino või spordiklubi külastajate parkimisaja pikkus, majasisene logistika ja inimeste suunamine kaubandus-, toitlustus- ning meelelahutusaladele. Võtmeküsimuseks saab see, kas nii suures keskuses leiavad inimesed meelelahutuse üles ning kas see toob omakorda keskusele lisakülastusi või eelistavad inimesed siiski kinos käia pigem lihtsama ligipääsuga kohtades. Joone ümberehitamine on suur investeering ja väljakutse. Kui see ei õnnestu, siis võib mõju olla finantsiliselt negatiivne ka senise rahapaigutuse tootlusele.

Mis saab vanast heast kaubamajast?

Kaubamajade kontseptsioon on allakäiguteel kõikjal maailmas. Tallinna Kaubamaja majandab praegu oma peamaja hästi, kuid kindlasti eelkõige tänu orgaanilisele ühendusele Viru Keskusega. Kui alguses oli Virul vaja Kaubamaja, siis nüüdseks on see kindlasti vastupidi. Näiteks kui võtta jalakäijate sild Tallinna Kaubamaja ja Viru Keskuse vahelt ära, siis kannataksid mõlemad.