Eestis on Euroopa suurima kasvuga autoturg: faktiliselt õige, kuid tegelikult…

Uute sõiduautode müügi osas on Eesti Euroopa suurima kasvuga riik: tänavu kolmandas kvartalis oli kasv Eestis 56,4%. Uhke number, aga kui selle taha vaadata, siis tegelikkus on sootuks midagi muud, tõdeti sõidukimüüjate TOPile pühendatud raadiosaates.

Euroopa Autotootjate Assotsiatsiooni andmetel kasvas uute autode registreerimine Eestis tänavu 9 kuuga 56,4%, mis on Euroopa suurim kasv. Kui nendesse numbritesse süveneda, on pilt pigem nukker ja seda väljendas hästi ka tänavune sõidukimüüjate TOP, kus kõik kolm poodiumikohta haarasid ettevõtted, kes teenisid raha peamiselt raskeveokite müügiga.

Nendele järgnesid suuremad sõiduautode importöörid, sõiduautode jaemüügiga tegelevatest ettevõtetest oli kõrgeimal, alles kümnendal kohal, Tartus Volkswagenite müügiga tegelev Aasta Auto Pluss.

Selle kõige põhjuseks oli tõsiasi, et aasta 2025, mille põhjal tänavune edetabel koostati, oli tänu automaksu kehtima hakkamisele Eesti sõiduautode müügis üks mustemaid kogu ajaloos.

Eesti Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu ehk AMTELi tegevjuht Meelis Telliskivi tunnistas Äripäeva TOP raadiosaates, et kui laias laastus saame öelda, et tänavu on hakanud autoturg vaikselt läinud aastasest august välja ronima ja kasvu näitavad numbrid on muljetavaldavad, siis tegelikkus on midagi muud,

Eestis on kolme esimese kvartaliga esmaregistreeritud 14 283 uut sõiduautot. Seda on mullusest tõepoolest märgatavalt rohkem, kuid automaksueelse tasemeni on minna veel väga pikk tee. Keskmiselt on selle perioodi jooksul müüdud viimase 10 aasta jooksul kaugelt üle 20 000 uue sõiduauto.

Elektriautode osas Eesti üks viimaseid

Euroopa Liidus moodustasid täiselektrilised autod 2026. aasta esimese üheksa kuuga juba 22,7% kõigist uutest sõiduautodest. Elektriautosid registreeriti ligi 1,93 miljonit ehk 48,5% rohkem. Baltikumis ja eriti Eestis on nende osakaal aga poole väiksem: Lätis 10,4%, Leedus 8,5% ja Eestis vaid 7,8%.

Eesti puhul on huvitav see, et kasutatud elektriautosid registreeritakse esmaselt rohkem kui uusi. Meelis Telliskivi sõnul tulevad need autod peamiselt nendest riikidest, kus kehtivad elektriautodele suured maksu- või ostutoetused, kus nende soetamishind on madalam ja seetõttu müüakse seal neid soodsalt ka järelturul.

Mis puudutab elektrilisi raskeveokeid, siis TOPi võitjast teine saatekülaline, Scania Eesti tegevjuht Janno Karu tunnistas, et ehkki täna võib neid Eestis küll vaid kahe käe sõrmedel üles lugeda, kuid Rootsi tehasest väljub juba iga kolmas või neljas Scania raskeveok täiselektrilisena.

“See näitab, et tegu pole enam ammu mingi prototüübiga, vaid reaalsete tootmismudelitega, mida mujal Euroopas ostetakse juba väga palju. Ka Eestis on nende vastu väga suur huvi, kuid endiselt on suureks probleemiks laadimistaristu, mille väljaehitamine on jäetud täies ulatuses ettevõtjate enda kanda,“ nentis Karu.

Tema sõnul näevad väga paljud ettevõtjad, et elektriveok ise on võimekas, mugav ja tasub eriti praeguse diislikütuse hinna taustal end ka majanduslikult ära, kuid meie ampritasusid ja muid elektrivõrgu väljaehitamiskulusid arvestades on ettevõtte baasi võimsate laadijate väljaehitamine paljudele lihtsalt ülejõukäiv.

Sõidukimüüjate TOPile pühendatud Äripäeva TOP raadiosaadet juhtis logistikauudiste teemaveebi juht Tõnu Tramm.