Autor: Kaubandus.ee • 21. juuni 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kauplused ei vaevu kaupadele eestikeelset infot lisama

Kuigi kauplused peavad hea seisma selle eest, et kaupadel on eestikeelne info, rikuvad müüjad tihti seadust, eeldades, et inimesed mõistavad silte ka ilma.

2006. aastal koostas tarbijakaitseamet toidukaupadega kauplevate ettevõtete ja toitlustusettevõtete kontrollimise käigus kokku 949 akti, kirjutas Eesti Päevaleht Online.

Näiteks võib Maxima Rapla kauplusest leida hulga tooteid, kus eestikeelne info puudub. Keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomuski andmetel pole sedalaadi eksimused ainult toidukaupade või Maxima poodide pärusmaa, kirjutas Eesti Päevaleht Online.

Teise ja märksa levinuma probleemina nimetab Tomusk asjaolu, et eestikeelne teave on ebatäpne või vigane, millega paistavad silma eelkõige paljud Venemaa toidulisandid.

Kui tehnika puhul jääb halvimal juhul ostetud seade tööle panemata või puruneb, siis toidukauba puhul mängib täpne info rolli allergikutele või ka neile, kes ei talu näiteks teraviljades leiduvat gluteeni või piimatoodetes olevat laktoosi.

Jaga lugu
Kaubandus.ee toetajad:
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884
Merilin MerilaKaubandus.ee toimetaja Tel: 5 105 933
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700