Kuigi kauplused peavad hea seisma selle eest, et kaupadel on eestikeelne info, rikuvad müüjad tihti seadust, eeldades, et inimesed mõistavad silte ka ilma.
2006. aastal koostas tarbijakaitseamet toidukaupadega kauplevate ettevõtete ja toitlustusettevõtete kontrollimise käigus kokku 949 akti, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Näiteks võib Maxima Rapla kauplusest leida hulga tooteid, kus eestikeelne info puudub. Keeleinspektsiooni juhataja Ilmar Tomuski andmetel pole sedalaadi eksimused ainult toidukaupade või Maxima poodide pärusmaa, kirjutas Eesti Päevaleht Online.
Teise ja märksa levinuma probleemina nimetab Tomusk asjaolu, et eestikeelne teave on ebatäpne või vigane, millega paistavad silma eelkõige paljud Venemaa toidulisandid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kaubandus esilehele