Leibkondade sundkulutused erinevad ligi kaks korda

Toidule ja alkoholita jookidele tehtud kulutuste osatähtsus muutub sissetulekukvintiiliti oluliselt. Kui madalaimas sissetulekukvintiilis olevate leibkonnaliikmete toidukulutused hõlmavad rohkem kui kolmandiku, siis kõrgeimas kvintiilis kulutatakse toidule alla neljandiku tarbimiskulutustest. Kõrgeima sissetulekukvintiili leibkonnaliige sai kuus kulutada toidule 488 krooni rohkem kui madalaima kvintiili leibkonnaliige.

Kõige suurem eluasemekulutuste osatähtsus ilmneb kolmandas sissetulekukvintiilis ehk n-ö keskklassis. Selles sissetulekukvintiilis olev leibkond võib endale lubada mõnevõrra kallimat eluaset kui teise kvintiili leibkond, kuid selle arvelt tuleb muude kulutuste pealt (alkohoolsed joogid ja tubakas, majapidamiskulud) kokku hoida. Absoluutarvult erinevad kolmanda ja neljanda sissetulekukvintiili eluasemekulud 40 krooni ning teise ja kolmanda kvintiili eluasemekulud 131 krooni leibkonnaliikme kohta kuus.

Sissetuleku kasvades suureneb rõivastele ja jalanõudele, transpordile ning vabale ajale ja kultuurile tehtud kulutuste osatähtsus. Rõivaste ja jalanõude puhul erineb kõrgeima ja madalaima sissetulekukvintiili leibkondade kulutuste osatähtsus 468 krooni leibkonnaliikme kohta kuus. Vabale ajale ja kultuurile kulutab kõrgeima kvintiili leibkonnaliige kuus 705 krooni rohkem kui madalaima kvintiili leibkonnaliige. Kulutuste erinevus vabale ajale ja kultuurile on järjestikkuste kvintiilide vahel 1,5-kordne, neljanda ja viienda kvintiili vahel kasvab erinevus aga 2,3-kordseks.

Hinnangud põhinevad leibkonna eelarve uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. 2006. aastal osales uuringus 3700 leibkonda. Leibkonna eelarve uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.