“Energiaressursid on Eesti väliskaubandusbilansi defitsiidi üks peamisi põhjustajaid, kuna valdav osa soojatootmiseks vajalikest fossiilsetest kütustest (gaas, naftasaadused) tuuakse riiki sisse,” sõnas Õim aripaev.ee-le antud kommentaaris.
“Energiahindade tõustes muutub olukord aina keerulisemaks ja uude aastasse lähme Tallinnas tõenäoliselt juba üle 1000kroonise soojuse hinnaga MWh eest,” sõnas Õim ning lisas, et maailmas levib mõtteviis, et energiasääst on üks alternatiivse energiatootmise viis. Tema sõnul on ehitusseaduse ja planeerimisseaduse muutmise eelnõu näol tegemist Eesti riigi olulise sammuga, mis järgib seda mõtteviisi ega keskendu ainult energiatootmise suurendamisele.
“Seetõttu on energia tarbimise vähendamine täna ainuvõimalik lahendus, seda nii Eesti majanduse seisukohalt kui ka keskkonna kaitsmiseks. Samas on tähtis, et energiasäästu meetmed toovad küttekulude vähenemise kaasa vaid terviklike ja läbimõeldud lahendustena, mis algavad energiaauditist ja lõppevad projektil põhineva maja renoveerimise läbimõeldud järjekorra ja plaaniga.”