Padar: madalam käibemaks Lätis võib Eesti ettevõtjaid motiveerida

„Lätis toidukaupadele 5% käibemaksu määra kehtestamine võib muuta seal müüdava toidukauba odavamaks, mistõttu võib see nõudluse suurenedes motiveerida Eesti ettevõtjaid senisest rohkem oma kaupu Lätis müüma,“ sõnas rahandusminister Ivari Padar aripaev.ee-le kommentaariks täna Läti majanduslehes Dienas Bizness kirjutatule, et Läti tootjad ja kauplejad nõuavad käibemaksu langetamist 5%-le.

Ministri sõnul võiks käibemaksu langetamine toidukaupadel Lätis suurendada ka eestimaalaste seas huvi toidukaupade ostmise vastu Lätist. Teisalt leidis ta, et kuna toit aga rikneb kiiresti, siis on selle varumine suurtes kogustes siiski raskendatud. „Seetõttu ei saa Lätist toidu soetamine olema kindlasti väga suur,“ ütles minister lõpuks.

„Praeguses majandusolukorras tuleb igasuguseid riigi kulu- ja tulupoole muudatusi hoolega kaaluda. Senine praktika on näidanud, et maksumäära vähendamine ei pruugi kauba hinda vähendada,“ ärgitas Padar toidukaupade käibemaksu langetamist 5% kaaluma mitme nurga alt.

Rahandusministeeriumi andmetel anti Eesti konjunktuurinstituudi poolt 2002. aasta detsembris välja uuring, millest selgus, et käibemaksumäära alandamise tulemusel kaasnev tulu nii tootjatele kui tarbijatele Eestis osutus analüüsi põhjal suhteliselt tagasihoidlikuks. Tarbijate, peamiselt madalama ostujõuga elanikkonna olukorda leevendaks rohkem sissetulekute tulumaksuvaba miinimumpiiri tõstmine.

Majandusministeeriumi kinnitusel on uuring küll mitu aastat tagasi tehtud, aga olulisemad võrdlused ja mõjud on selles ära toodud.

Uuringus kokkuvõttes seisis, et piima-, liha- ja teraviljatoodete käibemaksumäära alandamine 18 protsendilt 5 protsendile toob kaasa:

*riigieelarve käibemaksutulude vähenemise erinevate stsenaariumide korral vahemikus 500 – 590 miljoni krooni võrra.

*põllumajandustootjate tulu suurenemise vahemikus 100-200 miljonit krooni.

*tarbijate tulu suurenemise, olenevalt käibemaksumäära alanemisest tuleneva hindade 0 – 11% langusest, vahemikus 0 – 590 miljonit krooni. See tähendab, et ühe elaniku kohta suureneks lisanduv tulu 2001. aasta tarbimistaseme juures maksimaalselt 430 krooni aastas, ehk keskmiselt 36 krooni kuus. Tõenäolisem on variant, et hinnad ei lange ja tarbijate tulu käibemaksumäära alandamisega ei suurene.