Uuest aastast jõustuv pakendiseaduse
muudatus toob ettevõtetele kaasa senisest oluliselt kõrgemad taaskasutusmäärad
ning võimaldab maksuametil nõuda seaduserikkujatelt senisest kordades suuremat
aktsiisimaksu.
„Olen veendunud, et maksuamet hakkab tegema lauskontrolli,“ sõnas MTÜ Eesti Pakendiringluse juhatuse esimees Aivo Kangus, kelle hinnangul võivad sihtarvude täitmise unarusse jätnud ettevõtted muutuda defitsiitse riigieelarve valguses järelevalveorganitele magusaks suutäieks.
Juba poolteise kuu pärast kasvab maksuameti määratav aktsiisimaks näiteks ühe tonni turule lastud sihtarvude ulatuses taaskasutamata plastpakendite eest 6000 kroonilt 22 000 kroonile.
Lisaks ohustab ettevõtet kuni 50 000kroonine trahv keskkonnainspektsioonilt keskmise taaskasutusmäära mittetäitmise eest. Kuigi uute sihtarvude täitmist hakkab maksuamet kontrollima ning alles pärast järgmise aasta 15. aprilli, saab maksuamet nõuda ettevõttelt tasumata aktsiisimaksu koos viivistega tagasiulatuvalt kuni kuue aasta eest, mistõttu võivad nõuded küündida isegi miljonitesse kroonidesse ning tekitada ettevõtetele tõsiseid makseraskusi.
„Pean üsna reaalseks, et 2009. aastal läheb pakendiaktsiisi maksunõude alusel pankrotti ka laiemale üldsusele tuntud firmasid,“ ütles Kangus.
Pakenditest lahtisaamine kallineb kuni kaks korda1. jaanuaril jõustuv pakendiseaduse muudatus puudutab MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni tegevjuhi Ahto Hundi hinnangul kõiki ettevõtteid, mis pakendavad või toovad pakendatud tooteid Eesti turule. Ettevõtetel suurenevad tema sõnul pakendite taaskasutusse suunamise kulud järgmisel aastal kuni kaks korda, välja arvatud alkoholi- ja karastusjookide tootjatel ning maaletoojatel, kellele kehtib juba praegu 60% taaskasutusmäär.
Loe lähemalt homsest Äripäevast.
Seotud lood
Kaubandus-tööstuskoda, toiduainetööstuse liit, kaupmeeste liit ja keemiatööstuse liit saatsid täna rahandusministeeriumile ja keskkonnaministeeriumile kirja, milles soovivad vastuseid planeeritava pakendiaktsiisi kohta.
Prisma on arvukate eestimaalaste seas tuntud kui kauplustekett, kust saab ühe külastuse käigus soovi korral lisaks õhtusöögile ka näiteks jalgratta, kohvimasina ja kvaliteetkirjandust öökapile. Kuid rahvusvahelise kaubandusettevõtte enam kui 700 töötajaga Eesti meeskond teeb igapäevaselt pingutusi ka selleks, et lisaks poekülastajatele saaks kergemalt hingata ka planeet Maa.