Läti peaminister Ivars Godmanis on välja
tulnud ettepanekuga piirata Läti jaekaubandusturul kaubanduskettide turuosa
maksimaalselt 10%le.
Läti Rimi nimetab selliste piirangute kehtestamist „vara sundvõõrandamiseks“.
Eile Läti telekanalis LTV1 antud intervjuus ütles Läti peaminister Ivars Godmanis, et teeb konkurentsiametile ülesandeks hinnata, kas Maxima ja Rimi kaubandusketid pole Läti turul liiga suureks kasvanud, mis kahjustab konkurentsi.
„Mul ei ole andmeid kokkulepetest,“ ütles Godmanis. „Kuid on ilmselge, et müüjaid peaks turul rohkem olema,“ ütles peaminister. Godmanise sõnul võiks suured jaeketid osa oma poode teistele kaupmeestele ära müüa.
Juba on Läti majandusministeerium ja konkurentsiamet saanud valitsuselt korralduse koostada kuu aja jooksul ettepanekud, kuidas piirata turul suurte jaekettide mõju, kirjutas täna majandusleht Biznes Baltija.
Sideminister Ainars Slesers soovitas jaekettidel suurendada sortimendis kohaliku toodangu osakaalu. “Me lubasime neil siin oma äri ajada, nüüd tuleb neil vastu tulla ja toetada kohalikke tootjaid. Vastasel juhul tuleb likvideerida nende monopoolne positsioon,“ tsiteeris B B.
Pealesunnitud turuosa vähendamine – see on vara sundvõõrandamine, mis on vastuolus investeeringute kaitse lepingute ja Euroopa ühisturuga, teatas peaministri ettepanekute peale Läti Rimi. Ka hoiatas Rimi, et kui suured jaeketid lõhutakse, tooks see kaasa kaupade hinna tõusu.
Maxima Latvijale tähendaks turuosa vähendamine 10%le 4000 töötaja vallandamist, ütles firma pressiesindaja Biznes Baltijale. Probleem pole Lätis niivõrd kaubakettide suurus, kui väiksed tootjad – see muudab omahinna kõrgeks.
Hinnavõrdlused näitavad, et suurtes poekettides on hinnad madalamad. Kohaliku toodangu osakaal on Rimis ja Maximas ca 50%.
Rimi Balticule kuulub Balti riikides 207 kauplust, neist 99 Lätis (55 Supernetto kauplust ja 44 Rimi kauplust). Maximal on Balti riikides 430 kauplust, Lätis 125 kauplust. Mõlema jaeketi turuosa Lätis on ca 20%.
Seotud lood
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.