Maksu- ja tolliameti andmetel kasvas avastatud salasigarettide arv mullu üle kolme korra, kuid salaturu osakaal on viimastel aastatel püsinud stabiilne.
MTA tollikorralduse osakonna juhataja Urmas Järg ütles, et sigarettide salaturu osakaal on viimastel aastetel püsinud 10-15% kandis ja lisas, et see on maksuhalduri tõhusa töö tulemus ELi välis- ja sisepiiril.
2009. aastal avastati ligi 13,3 miljoni salasigaretti, mis on üle kolme korra enam, kui 2008. aastal, mil sama number oli 5,5 miljonit sigaretti. Järg märkis, et sigarettide piirnormi vähendamisega 200-lt ehk ühelt plokilt 40-le ehk kahele pakile alates 1. juulist 2009 kaasnes reisijate arvu vähenemine, aga ka sigarettide peitmise uued viisid.
"Võib öelda, et salasigaretivedaja on tavaliselt nooremapoolne inimene ning tihti töötu," iseloomustas Järg salakaubavedajat. Teist korda salakauba väärteomenetluse korras karistatud isiku suhtes alustatakse aga juba kriminaalasi. Väärteomenetluses saab eraisikule määrata kuni 18 000 krooni trahvi.
"Maksutõusud kasvatavad riske, kuna salakaubavedajate võimalik kasum on suurem. Maksu- ja tolliamet peab riskide kasvades sellistesse valdkondadesse täiendavat ressurssi lisama," kommenteeris Järg samas.
Kui palju raha ja inimesi tuleva aasta 1. jaanuarist salasigarettide tõkestamiseks vaja oleks, Maksu- ja tolliamet ei täpsustanud.
Seotud lood
Coca-Cola HBC Eesti AS tegevus lõi Eesti riigi majandusele 2023. aastal ligikaudu 25 miljonit eurot lisandväärtust, selgub ettevõtte hiljutisest
jätkusuutlikkuse aruandest.