Lepik: hinnatõus toob Eesti majandusele halba

"Inflatsioon vs. deflatsioon! võitluses on viimastel aastatel mõlemal leeril relvad läinud üha võimsamaks - globaalne varahindade langus ja kõrge töötusemäär on mõlemad väga deflatsioonilised tegurid. Samas kui riiklik sekkumine on mõlemad väga inflatsioonilised. Kumb selles võitluses peale jääb?" küsib Lepik retooriliselt.

Analüütikud on tema sõnul üle maailma väga erinevatel seisukohtadel, kuna ajad on erakordsed ja ajalooga paraleele tuua praktiliselt ei ole.

"Ma olen ise seda meelt, et globaalselt võib järgneva 12 kuu jooksul olla ülekaalus deflatsiooniline surve, kuid kuna riigid ilmselt trükivad raha veel juurde, siis pärast seda tuleb olla valmis kõrgemaks inflatsiooniliseks surveks. Arvan, et lähiaastatel on inflatsioon väga valikuline. Toiduainetes võib see olla kõrgem. Samas näiteks tehnika ostmisel valitseb deflatsioon edasi. Inflatsoon asjades, mida vajame ja deflatsioon asjades, mida soovime," lisas asjatundja.

Eesti läheb suuresti tõenäoliselt sarnast joont mööda globaalse inflatsiooni suundumusega.

"Eks meil on kriisist väljatulemise järel inflatsioon tõenäoliselt mõne protsendi kõrgem kui mujal maailmas. Eestis on oluline nüanss ka see, et paljud suured ettevõtted on kriisi järel oma turuosa suurendanud, kuna väiksemad ettevõtted sektoris on kõige kaduva teed läinud," arutles Lepik.

Tõenäoliselt hakkavad Lepiku arvates just sellised ettevõtted survet hindadele tekitama, kuna neil on jõudu seda teha.

"Eks siis tarbija ülesanne on selliseid muutusi märgata ning selle peale häält tõsta, sest Eesti majanduse laiemas mõistes on selline hindade tõstmine halb trend," märkis analüütik.