Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Spetsialist: isikuandmete kasutamist peab rohkem teadvustama
„Kui nägin Eesti meedias Maxima artiklit, kus räägiti, et ID-kaardiga ei jää kliendist mingit märget maha, siis sain aru, et teadmisi sel teemal on veel vähe,“ rääkis Martens.
Martensi kinnitusel jääb digitaalses maailmas meist alati maha jalajälg. „Kui sõita bussiga, käia linnavalitsuses rääkimas või külastada raamatukogus, siis näitame igal pool ID-kaarti oma täies hiilguses,“ lausus ta. „Tekib küsimus, miks ma pean toppima oma passi kompostrisse. Bussis pole ju oluline, kui vana ma olen.“
Internetis on asi Martensi sõnul kordades kriminaalsem. Meie andmed on kõik andmebaasides ning kui need kõik andmed kokku panna, oleks tulemus tema hinnangul päris kole. „Kõik teenusepakkujad kasutavad ühte ja sama isikukoodi. Süsteem on disainitud nii, et isikukoodi järgi saab õnne soovida,“ kirjeldas Martens.
Teistes riikides on erinevad süsteemid, sest ühiskonnas on erinevad privaatsuse tunnetused. Näiteks ei tohi Belgias erasektor isikuandmeid kasutada ja lisaks ka isikukoodi oma andmebaasi salvestada. Martens märkis, et seal peab asutus genereerima omale uue koodi, kuid ka sel mudelil on probleeme.
„Soovitan aeg-ajalt lugeda isikuandmete kaitsmise seadust. Seal on kirjas, et isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks,“ rõhutas Martens seda, et inimene peab teadvustama, et andmed lähevad ettevõtte andmebaasi.
Lisaks peab spetsialisti sõnul inimene igal hetkel saama keelata tarbijaandmete analüüsi.
„Meil on rakse öelda, kui hästi andmekaitse inspektsioon seda tegevust kontrollib. Põhimõtteliselt peame lootma, et inspektsioon teeb oma tööd hästi,“ lausus Martens.
Skandinaavia ruumis on Eesti suhteliselt avatud riik ja rahvas usaldab oma riiki. Suurriikides on juhid oma rahvast kaugele jäänud, seal on lood hoopis teisiti. „Me ei saa öelda, kus on avatuse määral piir ja mis on õige või vale. Tuleb seda avatust hinnata ja ka Miki Hiiri toetada - kui inimene tahab olla Miki Hiir, siis peame seda aliast lubama,“ sõnast spetsialist.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
