Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eurooplane ei usalda veebis ostes välismaad
Euroopa jaekaubandusest tervikuna moodustab e-kaubandus aga vaid 3,5 protsenti. Takistuseks on riiklikud reeglid ja süsteemid.
Euroopa Komisjon käis eile välja kaks olulist algatust. Esiteks on plaanis kõrvaldada takistused riikidevahelistelt kaardi-, interneti- ja mobiilimaksetelt. Teiseks on plaanis kahekordistada internetikaubanduse osakaalu aastaks 2015.
Nüüd on komisjoni eesmärgiks muuta kauplemine internetis lihtsamaks, turvalisemaks ja läbipaistvamaks. Piirülese internetikaubanduse osakaal peab tõusma aastaks 2015 seitsmele protsendile, kahekordistuma peab ka internetiäri osakaal Euroopa SKPs, mis seni on alla 3%. E-kaubandust peab omakorda toetama sujuvalt toimiv piiriülene kaardi-, interneti- ja mobiilimaksete süsteem.
Komisjoni asepresident Neelie Kroes meenutas sel nädalal internetikaubanduse eelistest rääkides, et ammu ei oleks vaja enam vihmase ilmaga sobivat kaupa otsides tunde mööda poode kõndida, palju mugavamalt saab vajaliku kätte internetist kodust lahkumata. Ei sega ostupaikade kaugus ning erinevate pakkumiste vahelt saab valida soodsaima. "Tarbijale pakub internet paremat valikut, suuremat paindlikkust ja paremat kvaliteeti," rõhutas ta.
Ettevõtjatele ennustas Kroes aga potentsiaali õigel ärakasutamisel hüppelist müügimahtude kasvu. Ta meenutas, et igal aastal vahetab globaalses e-kaubanduses omanikku kuus triljonit eurot. Euroopa hammustab sellest pirukast aga vaid väikese tüki.
Iga töökoha asemele, mis kaovad teistes majandusharudes, loob internetimajandus Euroopa Komisjoni andmetel aastaks 2015 juurde 2,6 uut töökohta. Kasu, mis tuleb madalatest hindadest ning toodete ja teenuste suuremast valikust internetis, hinnatakse 11,7 miljardile eurole, mis vastab 0,12% Euroopa SKPst.
Komisjon on välja arvutanud, et kui e-kaubanduse osakaal tõuseks jaekaubanduses tervikuna 15 protsendile ja kui kõrvaldataks praegused siseturutakistused, siis võib tarbijale tekkiv kasu ulatuda 204 miljardi euroni ehk siis 1,7 protsendini Euroopa SKPst.
Eurostati statistika näitab, et aastal 2010 tegi vaid 17% eestlastest sisseoste üle interneti, samas ELi keskmine oli 41%. Kõige innukamad internetis ostlejad elasid Taanis, Hollandis ja Suurbritannias, kus internetis oli kaupu või teenuseid ostnud vastavalt 68 ja 67 protsenti kodanikest.
Eesti oli umbes samal tasemel ungarlaste, lätlaste ja itaallastega. Kõige vähem ostsid üle interneti rumeenlased ja bulgaarlased.
Ka ettevõtete osas pole pilt palju parem. Aastal 2009 moodustas euroliidus firmade käibest e-kaubandus keskmiselt 14%. Juhtriigiks on siin Iirimaa 24%ga, Eesti oli 9%ga alles 18. kohal.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
