Mitu korda kasvab Eestis poodide arv järgmise 20 aasta jooksul?

Kuidas mõjutab e-poodide arvu kasv tulevikus nö füüsiliste poodide kasvu?e-kaubandus on kaasajal üheks ostukeskkonnaks, mille osakaal kindlasti suureneb. Suur osa alla 35-aastastest on internetis 24/7 ja soovivad ka oma ostusid sooritada selles keskkonnas ning ostu kätte saada ostjale sobival ajal. Kuid mitte kõik ostjad ei soovi ostu sooritada e-kauplusest ja mitte kõiki kaupu ei saa veel netikeskkonnast osta. Populaarsemateks kaupadeks on tehnika- ja elektroonikakaubad, kosmeetika, tarbekaubad, mööbel, rõivad jm. Internetis on kõik väga mugavaks tehtud ja veebis saab poes käia muude toimetuste vahepeal. Käesoleval ajal on Eestis internetikaubanduse osakaal veel väike.Kui palju see mõjutab füüsiliselt kaupluste arvu vähenemist, on raske prognoosida, sest kaupluste arvu mõjutavad mitmed tegurid. Kindlasti muutuvad mitmete kaupluste töö mitmekesisemaks ehk pakutakse ja müüakse kaupu nii kaupluses kui ka e-kaubanduse vormis. E-kaubanduse arengu suunaks on ka piiriülene kaubandus.E-kaubanduse edasine areng sõltub turvalisest keskkonnast, mugavatest makse- ja kättetoimetamise tingimustest.Tean, et kaubandus on Eestis töötleva tööstuse järel suuruselt teine majandusvaldkond. Millal võiks kaubandus tööstust ületada ehk esimeseks tõusta? Mis signaali see Eesti kohta maailmale annaks?Majanduses on kõik omavahel seotud. Eesmärk on tasakaalus ja jätkusuutlik majandus, kus on esindatud kõik sektorid ja jae- ja hulgikaubandusel on siin oma roll täita..Me ei peaks seadma eesmärgiks, et jae-, hulgi ja autokaubandus peaks töötajate arvu või lisandväärtuse osakaalu poolest esimeseks tõusma, kuid kaubandussektor on kahtlemata üheks oluliseks valdkonnaks. On mitmeid riike, kus peamine tegevusvaldkond on teenindus- ja kaubandussektor, mis tuleneb turismile jm teenuste osutamisele orientatsioonist.Kas private label'id suretavad toiduainetööstuse tootmise Eestis välja?Omatooted, mida tuntakse ka private label’itena, on koondnimetus kõikide kaupade kohta, mida müüakse jaemüüja kaubamärgi all. Selleks kaubamärgiks võib olla nii jaemüüja nimi kui ka jaemüüja poolt spetsiaalselt omatoodete kaubavalikule antud nimi.Omamärgitoodete eesmärgiks on laiendada tarbijale pakutavat tootevalikut ja pakkuda head hinna ja kvaliteedi suhetOmatoodete osakaal ei ole suur, jäädes Eestis alla 10%, kui Euroopas keskmiselt on 20-30%.Seni ei ole leitud ühtki tõestust selle kohta, et omatoodete leviku kasv konkurentsi kuidagi piiraks või kohalikku toidutööstust välja suretaks. Pigem pakub see võimalust toidutööstusel oma võimsusi paremini kasutada kui ka minna suuremale turule ehk müüa kaupu sama jaeketi teiste riikides asuvates kauplustes. Omatooted loovad ka töökohti ja lisandväärtust uuringute, arenduse, turunduse ja disaini valdkondades nii jaekaubanduses kui ka tööstussektoris.Mis te arvate, kui palju kasvab jaekaubanduses käive sel aastal?2012 aastal on oodata jaekaubanduse käibemahtude kasvu 3-4%. Kuigi esimeses kvartalis on kasv suurem, siis II poolaastal, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga sellist mahtude kasvu ei saa prognoosida. Seda eelkõige eelmise aasta võrdlusbaasi arvestades.Kas väikese poe pidajal on mõtet kuuluda kaupmeeste liitu? Mis konkreetset kasu ta sellest saaks?Kindlasti on kõigil kaubandusettevõtetel mõtet kuuluda eriala liitu. Erineva suurusega ettevõtete ja erinevate valdkondade esindajad pigem täiendavad liidu tööd. Liidu peamiseks eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete huve, mistõttu iga liikme panus on oluline.Liitu kuulumise kasu on eelkõige tööks vajaliku informatsiooni saamine, osalemine liidu töös, olla esindajaks erinevates töögruppides. Liikmetele korraldatakse erinevatel teemadel seminare, infopäevi jm. Liikmesettevõtetele on ka rida soodustusi.Kui on soov seista ühishuvide ja väärtuste eest ja kaasa rääkida kaubanduse arengut puudutavate ostuste tegemisel, on igati mõttekas Kaupmeeste Liiduga liituda. Kaupmeeste Liit on arvestatav koostööpartner nii liikmetele kui ka riigi institutsioonidele, kutse- ja kõrgkoolidele, teistele erialaliitudele, mistõttu osalemine sellises koostöövõrgustikus on lisaväärtuseks. Liit kuulub Euroopa kaubandusprganisatsioonide ühendusse EuroCommerce, mille kaudu on ka ligipääas Euroopas toimuvatele protsessidele ja kogemuste, teadmistele.Liidu tegevuse tulemusena muudeti kohalike maksude seadust ehk kaotati müügimaks, on muudetud tax-free ostusummade piirmäära, hoiti ära plastkotiaktsiisi seadus, viidi sisse muudatused pakendiseaduses jne.Täpsem info www.kaupmeesteliit.eeKas kaupmeeste liit aitab tegeleda sellega, et pankade dikteeritud kaardimeksete tasud oleksid väiksemad? See on poodnike röövimine, mida pangad praegu teevad?Jah, tõepoolest Kaupmeeste Liit tegeleb kaardimaksete tasumäärade küsimusega. Liit on pöördunud nii Konkurentsiameti kui ka pankade poole. Võrreldes varasemate perioodidega on kaardimakse tasumäärad oluliselt vähenenud, sest ka pankadevahelised kahepoolsed teenustasud on vähenenud. Võrreldes mitmete riikidega on liidu arvates kaupmeeste tasumäärade alandamiseks veel ruumi. Kaardimaksetehingute kulud on ekspertide arvamusele toetudes suuremad kui sularaha käitlemisega seotud kulud teatud summa kohta.Kuna aastatega on olulisel määral suurenenud kaardimaksete osakaal jaemüügitehingutes, peaksid teenustasude kujunemise põhimõtted olema arusaadavamad. Täna on Eestis kehtivad teenustasud, mille määr on %-des kauba/teenuse lõppsummast, kusjuures kulud kaardimaksetele ei suurene ostusumma suurenemisel. Lähtudes eeltoodust oleks otstarbekam, et kaardimaksete teenustasud on tehingupõhised või siis kombineeritud kujul. Teema on jätkuvalt päevakorras.Kuidas hindate ehitusmesside mõju ehituskaubandusele, selle arengule ja tulemustele?Ehitusmesside eesmärgiks on tutvustada uusi kaupu, materjale, seadmeid ja ka uusi tehnoloogiaid. Selle valdkonna spetsialistid saavad messil kindlasti uusi teadmisi, kontakte kui ka toodetega tutvuda.Kui palju on vajadus uute kaubanduspindade ehitamiseks ja millistesse piirkondadesse näete kõige tõenäolisemalt uute pindade rajamisi lähima kahe aasta jooksul?Kaubanduspindade ehitamine on pidev protsess. Kuigi on meil palju uut kaubanduspinda nii kaubanduskeskustes kui ka eraldi kauplustena, toimub edaspidi jaekaubanduses pigem olemasolevate pindade laiendamine ja amortiseerunud pindade uuendamine ning struktuuri, kvaliteedi muutmine. Hüppelist kaupluste arvu kasvu tõenäoliselt ei tule. Kõigil jaekettidel on laienemiseplaanid olemas, kuid samal ajal ka suletakse kauplusi, mille tulemused on ootustele alla jäänud.Uute kaubandupindade rajamine sõltub majanduse arengust tervikuna kui ka erinevate piirkondade arengust, e-kaubanduse suundadest ja elu- ja töökohtade muutumisest. Ühelt poolt väheneb väikekaupluste arv. Viimase 3 aastaga on nende arv vähenenud üle 20%. Teiselt poolt võib suureneda supermarketite arv, paraneb supermarketite paigutus kui ka pindade kvaliteet. Lähiaja plaanid uute kaubanduspindade rajamiseks on peamiselt Tallinna piirkonnaga seotud. Kindlasti on ka neid tarbijaid, kes eelistavad lähikauplust, spetsialiseeritud kauplust (mahetoit), niššitoodete kauplust jne ja edaspidi on ka turu arenedes selliste kaupluste jaoks rohkem ruumi.Kirjutate, et ka tulevikus väheneb väikekaupluste arv. Viimase 3 aastaga on nende arv vähenenud üle 20%. 1. Mis suurusega pood on teie arusaamise järgi väikekauplus. 2. Mis on need parameetrid, mis iseloomustavad väikekauplust? 3. Kas ka tuleva 3 aasta jooksul võib nende arv uuesti väheneda 20%? The Nielsen Company uuringutele toetudes on väikekauplused alla 100m2 toidupoed ja superetid alla 400m2. Praegu on selliseid kauplusi kokku ca 1000 ja eeldame, et nende osakaal kui ka arv väheneb ka lähiaastatel.