Autor: Maarit Eerme • 22. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jae-ja hulgikaubandussektori juhtide palgaerinevus 43,8 korda

Statistikaameti andmetel on jae- ja hulgikaubanduse suurimad brutotunnitasu palgakäärid just jae- ja hulgikaubanduse juhtide vahel, milleks oli 42,8 korda.

Eestis töötab kaubanduses ligi 80 000 töötajat, neist 50% jaekaubanduses, 38% hulgikaubanduses, 12% tegeleb mootorsõidukite müügi ja remondiga. Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul omab kaubandus kui üks suurimaid tööandjaid Eestis, ning omab suurt potentsiaali püsivate töökohtade pakkumisel ja uute töökohtade loomisel. Masu-eelselt töötajate arv vähenes majanduses tervikuna, siis selle järgselt, alates 2011. aasta teisest poolest on kaubandussektoris töötajate arv oluliselt suurenenud. Arvestades sektori mitmekesisust, on siin ka erinevused töötasudes.

Statistikaameti 2012. aaasta IV kvartali andmetel oli hulgi- ja jaekaubanduse keskmiseks brutotunnitasuks 5,21 eurot, mis moodustab Eesti keskmisest 94,2%. Sellest väiksem brutotunnitasu on veonduse ja laonduse, halduse, kunsti ja meelelahutuse, hariduse, põllumajanduse, kinnisvara, majutuse ja toitlustuse tegevusaladel.

Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta IV kvartali jae- ja hulgikaubanduses keskmine brutopalk 858 eurot ja tööjõukulu kuus 1183 eurot.

Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul 2010. aastal läbi viidud töötasude uuringus toodi välja Eesti keskmise brutotunnitasu erinevates tegevusaladel, erinevates piirkondades jne. Nimetatud keskmisi näitajaid on võimalik  võrrelda brutotunnitasudega jae- ja hulgikaubanduses. Samas toodi uuringus välja ka ametialade minimaalsed ja maksimaalsed tunnitasud.

- Mitmetel ametialadel hulgi- ja jaekaubanduses oli minimaalne brutotunnitasu madalam kui 2010. aastal kehtiv töötasu alammäär (1,73 eurot tunnis), seda peamiselt ettevõtetes, kus töötajate arv on kuni 9 inimest.

- Kõige suurem erinevus minimaalse ja maksimaalse brutotunnitasu vahel oli juhtidel hulgi- ja jaekaubanduses, mis erineb 43,8 korda.

- Kõige väiksem erinevus minimaalse ja maksimaalse brutotunnitasu vahel oli kassapidajatel üle 499 töötajaga ettevõtetesm, mis erineb 2,2 korda.

Merilaiu sõnul võib öelda, et suuri muudatusi töötasudes kaubanduses ei ole olnud, kuid seoses majanduse elavnemisega on keskmine brutotunni palk suurenenud aastas keskmiselt 5%-10%.

Statistika andmete analüüsi valimis oli 10 872 üksust ning 122 122 palgatöötajat. Valim võeti tegevusala ja üksuse suurusrühma järgi.

 

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757