Autor: Maarit Eerme • 25. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

31.12.2011 seisuga loendati Eestis 561 138 tööga hõivatut. Kuigi võrreldes eelmise loendusega on rahvaarv vähenenud, oli hõivatuid üle 16 000 enam.

Kui sektorite kaupa on Eesti elanike seas enim tööjõudu rakendatud teenindussektoris (372 840), siis tegevusalade kaupa vaadatuna oli sarnaselt eelmisele loendusele töötajate arvu ja osatähtsuse poolest esikohal töötlev tööstus. 2011. aastal töötas sellel tegevusalal 18% kõikidest hõivatutest, 2000. aastal 22%. Tööstusharudest kasutavad enim tööjõudu toiduainete tootmine, puidutööstus ning metalltoodete tootmine. Töötlevas tööstuses leivateenijatest 55% on mehed ja 45% naised. Selle tegevusala töötajate osatähtsus on suurim Lääne-Viru maakonna elanike seas.

Hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondiga oli hõivatute hulk 78 335 inimest.

Noorim loendusel vaatluse all olnud töötajate vanuserühm (15–19-aastased) leiab enim rakendust kaubanduses ja majutuses. Vanemat generatsiooni, üle 60-aastaseid, on tööl rohkem hariduse ja tervishoiu valdkonnas. 2000. aasta loendusega võrreldes on pisut suurenenud haridus- ja tervishoiutöötajate osatähtsus hõivatute hulgas, moodustades 9% ja 6%.

Ehituses töötab 8% ning hulgi- ja jaekaubanduses 14% hõivatutest, 2000. aasta loendusega võrreldes on mõlemal tegevusalal hõivatute osatähtsus veidi suurenenud. Ehitajate osatähtsus tööhõives on veidi suurem Järva, Rapla ja Saare maakonnas.