Autor: Maarit Eerme • 1. juuli 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tulemuse üle võib ühelt poolt rõõmu tunda, kuid teiselt poolt tuleks tulemusse suhtuda teatava skepsisega. Kuna Statistikaameti 2011 aasta tulemustest selgus, et Eesti Internetist ostlejate määr on vaid 21%,“ kommenteeris Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht Merle Kangur.

Kõige enam ostetakse e-kanalite kaudu teenuseid, kuna neid on lihtne e-kanalite kaudu osta. Uuringust selgus, et rõivaid ja sporditarbeid ostetakse peaaegu võrdselt nii Eestist kui välismaalt, samuti majutusteenuseid, filme ja muusikat. Ainsate kaubagruppidena on välismaalt ostmine suurem arvutitarkvara ja mängude osas.

Internetist ostetakse kõige enam aastas 51-100 euro ulatuses kaupa (19% vastanutest). Kõrgemad vahemikud skaalal 101-1000 eurot jagunevad suhteliselt võrdselt (13-17%).

Kanguri sõnul võis uuringu tulemus olla tingitus sellest, et vastajad olid enamuses interneti igapäevased kasutajad, kuid võisid arvesse võtmata jääda  mittekasutajad. „See on kindlasti uuringu üks tahk, mida näiteks aasta pärast üle kontrollida tasuks,“ sõnas Kangur.

Uuringus käsitleti e-kaubandust kahes vaates: ettevõtjate ja tarbijate omas, ettevõtjate poolselt nii B2B kui B2C suhetes.  Tulemustes joonistus välja nii sarnaseid kui erinevaid tegureid. „ Võtmeküsimuseks e-kaubanduse arengut pärssiva asjaoluna on usaldusväärsus, samuti vähesed teadmised ettevõtjate poolt internetiturunduse kasutamise võimaluste, erinevate e-kaubanduse tarkvaraliste lahenduste  ja e-kanalite kaudu antavate lisandväärtuse võimaluste kohta,“ tõi Kangur välja uuringu tulemusi. Lisades, et ettevõtjatel tasub meeles pidada, et e-kaubanduses on raskuskese pigem turundusel ja kaubandusel, mitte niivõrd IT lahendustel.

Tarbijate jaoks on olulisemaks kitsaskohaks usaldus e-kauplejate suhtes ning vähene info kaupleja ja toodete kohta. Oluliste Eesti e-kaubanduse arengut takistavate teguritena toodi välja kõrged hinnad, kauba mittekatsumise võimalus ning füüsiliste poodide lähedus. Üha enam kasvab välismaa e-poodidest ostlejate arv.

Kangur on nõus uuringu teostaja PwC esitatud soovitustega riiklikele institutsioonidele, mille kohaselt vajavad e-kaubandusega tegelevad ettevõtjad suuremat riigipoolset toetust (finantsilist ja moraalset). Kasvatada tuleks e-kaubandusega tegelevate ettevõtjate ja tarbijate teadlikkust. Kanguri sõnul saab siin olukorra parendamisse oma panuse anda nii tarbijate õigustega tegelevad organisatsioonid kui meedia.

Positiivsust lisab, et uuringu tulemusi plaanitakse kasutada sisendina Eesti uue infoühiskonna arengukava ning ettevõtlus-ja innovatsioonipoliitika kujundamisel, EL uue eelarveperspektiivi prioriteetide seadmisel ning Eesti Euroopa Liidu poliitika kujundamisel e-kaubanduse valdkonnas.

Kangur ootab lühemas perspektiivis nii MKM-lt kui Tarbijakaitseametilt konkreetsemaid tegevuskavasid, koostööd ja dialoogi hetkel e-kaubandust kammitsevate kitsaskohtade ületamiseks.  „Eesti e-kaubanduse Liidul ja e-kaubandusega tegelevatel ettevõtetel on igakülgne valmisolek selleks olemas,“ kinnitas Kangur

19.juunil käesoleval aastal tutvustasid  MKM, Riigikantselei ning uuringut teostanud AS PricewaterhouseCoopers Advisorsi esindaja ajavahemikus november 2012 kuni aprill 2013 läbiviidud uuringu „E-äri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise võimalused“ tulemusi.

Kõnealuse uuringu eesmärk oli täpsustada e-äri ja e-kaubanduse kasutatavuse määra Eestis, selgitada välja nende laiemat kasutamist pärssivad tegurid ning kasutuselevõtu laiendamise võimalused ja uurida teiste riikide vastavat parimat poliitikakujundamise praktikat.