Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltika: E-poe arendaja peab mõistma ettevõtet
Baltika e-kaubanduse juht Märt Aab ütleb, et e-poe konsultant ja integratsioonide arendaja on algusest peale olnud sama, siis keskkonna arendaja on juba kolmas.
Majandusministeeriumi tellitud uuringust selgus, et Eesti ärikeskkonnas kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) märksa vähem, kui Eestist e-riigina oodata võiks.
Uuringu koostanud ASi PricewaterhouseCoopers Advisors IT-valdkonna konsultant Mihkel Lauk ütles, et peamine põhjus, miks ettevõtted pole IKT-vahendeid kasutama hakanud, on teadmatusest tulenev arvamus, et neid tehnoloogiaid ei olegi võimalik ettevõtetele spetsiifilistes valdkondades kasutada. “Tuleb endale tunnistada, et IKT on äriajamist, keskkonda ja tarbijaid nii palju muutnud, et vanal viisil, muudatusi tegemata, ei saa edasi minna,” lausus Lauk.
Baltika AS, mis alustas Montoni kaubamärgi müümisega e-poes üle pooleteise aasta tagasi, oli samuti enne e-müügikanali loomist skeptiline, kuid otsus võeti siiski vastu. “Vähegi rahvusvahelise iseloomuga kaubandusettevõtte turg saab tänapäeval olla ei vähem ega rohkem kui kogu internet – seega terve maailm,” põhjendas Baltika e-kaubanduse juht Märt Aab.
Pikemas perspektiivis ellujäämiseks on tema sõnul korralik e-pood möödapääsmatu. “Küsimus ei ole ainult uute klientide saamises, vaid ka olemasolevate säilitamises. Kliendid ja nende suhe ostetavaga muutub ning kaupmees peab muutuma koos sellega,” lausus ta.
Vajalik ettevõttesisene IKT-kompetents
Aabi sõnul oldi e-poe loomisel ettevaatlikud, sest nappis teadmisi ja tekkis küsimus, kas osatakse leida õiged lahendused. “Keeruline oli arvestada määramatu keskkonnaga,” lisas ta. Aabi sõnul ongi suurimate raskuste hulgas peale usaldusväärse partneri leidmise e-müügi arendamisel otsustamine, et asi tehakse ära.
Samas toob ta välja arenduse sisseostmisel tihti tekkiva probleemi. “Kui suure plaani konsultant ja integratsioonide arendaja on algusest peale olnud sama, siis keskkonna arendaja on kolme aasta jooksul juba kolmas,” lausus ta.
Partnerite teadmised on Aabi sõnul tihti väga kitsale oskusele-funktsioonile keskendunud või siis olemas ainult sõnades. “Praktiline võimekus on kesine. Oleme jõudnud arusaamisele, et väga oluline on omada oskusteavet oma meeskonnas. Oluline on ettevõtte äriloogika mõistmine ning ERP (ettevõtte ressursside planeerimise süsteem – toim) tundmine, IT poolelt kood, süsteemide integratsioon,” rääkis ta.
Lauk soovitas sarnaste juhtude vältimiseks luua ettevõttesse IKT-üksus ning tuua sellealane kompetents juhtkonna tasemele. “Praegu on IKT ja äri suhe valdavalt tellija ja tellimuse täitja vaheline suhe. See on suur paradigma, mis peaks muutuma – äri ja IKT peaks kõige kõrgema juhtimise tasemel käima käsikäes. Tuleks üle saada suhtumisest, et meie räägime sulle oma äriprobleemi ja sina vaatad, kuidas sa selle lahendad,” sõnas Lauk.
Äri arendus peab tema sõnul toimima äri- ja IKT-spetsialistide vahel võrdsel tasemel. Otsustusõigus peab samal tasemel olemas olema nii äriotsuste tegemiseks kui ka vahendite eraldamiseks.
Eduks tuleb jaekettide müügiprotsessid integreerida e-müüki
Hetkel kuum
Teine ettevaatlikkuse põhjus oli Aabi sõnul hirm, et e-müük ei too juurde uusi kliente, vaid toimub tavapoodide müügi arvel, eriti nendel turgudel, kus Baltikal on lai kauplusevõrk. Mõju kauplustele tema sõnul oli, kuid mitte selline, nagu peljati. “E-müügi keskkonda kasutatakse pigem nendes riikides, kus meil poodidevõrk on suurem, näiteks Baltimaades. Toode valitakse välja e-poes, aga proovitakse selga ja ostetakse sageli hoopis tavapoest,” kirjeldas Aab tulemust.
Ka Laugu hinnangul suurendab e-kanalis kaubitsemine tavapoe käivet, kuid tema hinnangul tuleb muuta selleks nii ettevõttesisest kui ka klientidele suunatud logistikat, kommunikatsiooni ja majandusarvestust. “Ilma töötajate motivatsioonisüsteemita seda teha ei saa,” nimetab ta inimfaktori.
“Tänapäevase jaekaubanduse ärimudelis vastutab iga juhataja oma poe käibe eest,” sõnas ta. “Aga kui asi pannakse e-kanalisse, tuleb muuta majandusarvestust – kuidas e-kanali müüki käsitletakse, kelle laost läheb kaup maha, millise kaupluse kontole see müük läheb, kuidas korraldada nii, et see kauplus, kes müügi korraldas, saaks tehtud tehingu ikka oma kontole,” kirjeldas ta vajalikke muudatusi.
Traditsioonilises jaekaubanduses on müügitegevus ja töötajate tulemuslikkuse mõõtmine Laugu sõnul motiveeritud kaupluste kaupa. “Kui e-kaubandus ettevõtte ärimudelisse lisatakse, siis vana motivatsioonisüsteem enam ei tööta, sest kaob lokaalse kaupluse mõõde. Ettevõttes tekib tervikmõõde ja taustaprotsessid peavad seda teenust toetama,” sõnas Lauk. “Need küsimused on vaja lahendada ja luua motivatsioonisüsteem, et jaekauplused ei kärbiks e-kaubanduse valdkonda, ei kaitseks lokaalse poe huve, vaid toetaks tervikprotsesse, mis ettevõttes toimuvad,” rõhutas ta vajadust muuta motivatsioonisüsteemi.
Montoni kaupa ostetakse e-poe kaudu 25 riigis ja keskmiselt külastab kodulehekülge 150 000 inimest kuus. Aabi sõnul on see skepsisest ülesaamise ning e-kanali loomise hea tulemus. “Aastaga on müük kasvanud ligi 2,5 korda. Aga panna e-pood püsti ilma turunduseta on mõttetu – müügitulemus sõltub turundamisest,” sõnas ta.
Samas kordas ta, et turundus ei ole e-kaubanduses traditsiooniline, vaid dünaamiline protsess. “Võluvormelit e-müügi turunduseks ei ole – et kui teeme seda, siis saame toda. E-müügikanalites toimuv on pidevas muutumises,” sõnas Aab.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
