Juuli Laanemets • 3. september 2013
Jaga lugu:

Swedbank: Karta on, et palgaralli lükkab hinnad üles

Juba mitmendat kvartalit järjest palgakasvu kiirenemine annab selgelt märku tööjõupuudusest tuleneva palgasurve suurenemisele. Tööpuudus on langenud alla tasakaalulise määra ning ka see survestab palgakasvu. Suurenevad palgad võivad aga nõudluse kasvu kaudu hakata kodumaiseid, eelkõige just teenuste, hindu kergitama.

Swebanki  peaökonomist Tõnu Mersina ütles, et  8,5%-ne palga nominaalkasv teisel kvartalil oli üle ootuste kiire. Tegemist oli nelja ja poole aasta kiireima kasvuga, kusjuures palgakasv on kiirenenud juba neli kvartalit järjest. Hinnakasvuga korrigeeritud palga reaalkasv kiirenes isegi juba kaheksandat kvartalit järjest ning jõudis teisel kvartalil 4,9%-ni.

Olulisel määral andsid palgakasvule juurde ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud,  milleta oleks palgakasvuks jäänud 7,9%le. Esimesel kvartalil oli ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude mõju oluliselt väiksem. Palgakasvu mõjutas teataval määral ka aasta alguses tõstetud, kuid teisel kvartalil suurema mõjuga miinimumpalga enam kui 10%-ne tõus.

Palgastatistika uuringu järgi tõusis keskmine palk teisel kvartalil 976 euroni. Samas ei ei sisalda see number varimajanduses arvestatud ümbrikupalka, mis tõstaks keskmise palgataseme veelgi kõrgemaks.

Üle 10% kasvas palk mäetööstuses, transpordis, põllumajanduses, ehituses ja ITC sektoris. Mäetööstuse palk ulatus isegi 20%-ni, transpordisektoris enam kui 15%-ni. Kolm nädalat tagasi avaldatud teise kvartali SKP kiirhinnangu järgi olid aga nii põllumajandus kui transpordisektor languses. Ehitusmahud on ettevõtete statistika järgi kasvanud vaid marginaalselt.  Tegevusalade 8,5%-ne keskmine palgakasv koos SKP vaid 1,3%-se ning tööhõive üle 3%-se kasvuga näitab seda, et tööjõu ühikukulu on väga kiiresti kasvanud.

Väärib märkimiste, et töötleva tööstuse ettevõtete mõõduka palgakasvu kõrval suurenes ka selle sektori lisandväärtus. Kuna 72% töötleva tööstuse müügikäibest on suunatud välisturule, siis tööjõukulude vaoshoidmine on kulupõhise konkurentsivõime hoidmiseks väga oluline. Tööjõu ühikukulu vähendamine ja kulupõhise konkurentsivõime paranemine sõltub sellest, kas ettevõtted suudavad vältida tootlikkuse tõusust kiiremat tööjõukulude kasvu. Kuna tööhõive kasv aeglustub, peab tööjõu tootlikkuse panus majanduskasvu suurenema.

Jaga lugu:
KAUBANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kaubandusteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Kaubandus.ee toetajad:

Enimloetud
Maarit Eerme
Maarit EermeKaubandus.ee juht-toimetajaTel: 51 44 884maarit@kaubandus.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanKaubandus.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt