Kui Eesti pere kõigist kulutustest moodustab toit 19%, siis Soome perel vaid 13%. Samas kulutavad soomlased meist rohkem eluasemele.
Kui suur osa sissetulekust leibkondadele pärast erinevaid kulutusi säästmiseks ja investeerimiseks kätte jääb või kui palju kulutusi tehakse hoopis laenurahaga, võrdlusest paraku ei selgu. Võrdlus annab aga aimu, millistes riikides kulutatakse proportsionaalselt rohkem toidule ja millistes eluasemele.
Võrreldud eluasemekulude alla kuuluvad eluaseme hooldus ja remont, vesi (jm eluasemega seotud teenused), elekter, gaas (või muu kütus), samuti üür. Kodulaenu maksed kulutuste alla ei lähe, vaid on sisuliselt majapidamise investeeringud eluasemesse. Samas on siiski iga leibkonna puhul arvestatud hüpoteetilist kulu eluruumi kasutamisele (n-ö arvestuslikku üürikulu).
"Väga suur osa Eesti elamufondist on väga vana, suurem osa elanikkonnast elab suhteliselt tagasihoidlikel elamispindadel. Võrreldes muu Euroopaga on Eestis puuküte palju rohkem levinud, väljaspool linnasid on see valdav," kommenteeris SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas, miks Eesti leibkondade kulu eluasemele on madalam kui mitmetes jõukamates riikides.
Kulu toidule sisaldab toiduaineid ja mittealkohoolseid jooke, kuid ei sisalda näiteks restoranides einestamist.
Tabelis on võrreldud Eurostati ja SEB kogutud 2012. aasta andmeid.
Seotud lood
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.