Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahva Raamatu uus laosüsteem tõstis oluliselt efektiivsust
Neli aastat tagasi käis töö veel täiesti teisiti. Raamatud saabusid tarnijatelt alustel ja need pandi tarnijate kaupa riiulile. “Tõsi, raamatud saabuvad siiani iga päev, kuid nüüd on igal raamatul oma kindel koht. Varem oli kirjastusel oma riiul, kus oli tuhandeid raamatuid, ning raamatu asukoha info oli vaid komplekteerija peas,” selgitas Kogermann. Süsteem algelisus muutis abitööjõu leidmise väga keeruliseks, sest läks mitu kuud, enne kui komplekteerijale hakkas saama, kus millised raamatud on. “Nüüd on inimesel juba teisel tööl olemise päeval töösisu arusaadav ja lihtne ja ta suudab koheselt anda ka enda panuse,” on ta rahul, et riskide maandamiseks otsustati 2009. aastal üle minna aadressipõhisele laole.
Vajadus uue süsteemi järele muutus eriti suureks, kui ettevõte 2008. aastal laienes ja avas mitu uut poodi. “Saime aru, et kui nüüd kohe logistikaga ei tegele, võime varsti poe kinni panna,” lisas Kogermann.
Laotöö muudab eriti keeruliseks raamatumüümise spetsiifika
Kogermann selgitas, et raamatute ilmumise graafik ei ole ühtlane ja töömahud on sesoonsed. Kirjastamine loominguline protsess on tihti prognoosimatu. “Aga kui raamat valmib reedel, mil trükikoda selle meile kohe ka toob, siis me peame kohe selle kauplustesse ja meie poolt varustatavatesse jaekettidesse laiali saatma. Lihtne tõde on, et kaotame müügis oluliselt, kui seda kohe pakkuda pole,” selgitab ta. Sagedased on korrad, kui hommikul terevisioonis uuest raamatust räägitakse ja poe avamisel kliendid seda juba küsivad. Lisaks on jaekettide raamatuletid piiratud mahutavusega ja väga oluline on varude juhtimine. Selleks, et mahutada uudiskirjandust, tuleb seisma jäänud raamatud kiiresti eest ära tuua.
Uus süsteem on loodud iPadile, kuhu koos Softsystemsiga on paigaldatud Microsoft Navisonsi tarkvara, mis on Rahva Raamatule kohendatud. Kogermann tunnistas, et oleks tõesti võinud kasutada ka odavamaid tahvelarvuteid, kuid iPadi kasuks otsustati seadme töökindluse tõttu. Ka oli seade kolm korda odavam kui spetsiaalselt ladudele mõeldud käsiterminal.
Kui varem algas komplekteerija hommik komplekteerimislehtede kokku paneku ja välja trükkimisega, siis täna läheb komplekteerija tööle, võtab oma iPadi ja vajutab nuppu, millega ta saab uue töö ehk komplekteerimisnimekirja. Iga raamatu komplekteerimisel skannib töötaja kõigepealt raamatu, riiulil koha ja kinnitab selle iPadil oleva ribakoodi skannimisega. Jooksvalt kleebitakse ka hinnad raamatutele.
Ipad on kasvatanud ka inventuuri efektiivsust
Enne kestis inventuur aktiivselt 5 päeva ja ladu oli suletud. “Need olid viis väga stressirohket tööpäeva paberi ja pastakaga ning lisaks ca 2 nädalat järelkontrolli. Palju lugemisvigu ja teostus kulukas,” meenutas Kogermann. Nüüd kulub 3 päeva ja 2 päeva järelkontroll. Vigu vähem, teostus ja ettevalmistus mugavam ja kiirem. Teostuskulu väiksem ca 30% ja tulemus oluliselt täpsem. Lisaks tehakse nüüd ka kõik kaupluste inventuurid tahvelarvutitega.
Kokku maksis investeering uude süsteemi 30 000 eurot, mis tänaseks on ennast tasa teeninud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
