Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Neli müüti sularahaveo kohta
Swedbank saatis enda äriklientidele uudiskirja, kus G4S Eesti sularahadivisjon aitab murda sularahaveo teenusega seotud müüte ning Swedbanki arvelduslahenduste müügiosakonna juhataja Auri Viitak uuris Humana Sorteerimiskeskuse juhatajalt Margus Suigilt, miks nemad alles hiljuti alustasid rahaveo teenust kasutama.
Müüt nr 1 – rahaveo teenus on mõeldud suurtele ettevõtetele
See, et sularaha mugavalt ja turvaliselt kontole jõuaks, on oluline igas suuruses ettevõttele. Kiiret raha laekumist aga hindavad ja peavad isegi olulisemaks just väikesed ettevõtted. Tihti ei oma väikeettevõtja raha hoiustamiseks vajalikke tingimusi – ka sellisel juhul on rahaveoteenus ainuõige valik.
Müüt nr 2 – inkassaatorid tegutsevad vaid suuremates linnades, minu poe juurde nad küll ei tule
G4Si sularahadivisjon pakub sularaha transportimis- ja töötlemisteenust ligi 450 kliendile. Aastas läbivad meie sularahaveo autod rohkem kui pool miljonit kilomeetrit ning kinnitame, et siiani ei ole ükski klient oma asukoha tõttu meie teenusest ilma jäänud. G4S osutab teenust üle Eesti.
Müüt nr 3 – väikepoodnik saab ise paremini hakkama sularaha pangakontorisse viimisega
Ka väikepoodnik peab mõtlema enda ja oma töötaja turvalisuse peale, tänaval rahapakiga liikuv töötaja on röövlile kerge saak. Andes rahaveo ülesande spetsialistide kanda, on äri omanikul üks mure vähem ning töötajatel kindlasti turvalisem tunne. Kõik nõuetekohaselt G4S-le üle antud rahaveosed on kindlustatud ja kliendi omavastutuse määr null.
Müüt nr 4 – rahaveo teenus on väga kallis
Rahaveoteenus ei ole kallim kui taksosõit või kullerteenus, samuti on rahaveoteenuse hinna sees raha ülelugemine ja arvele kandmine. Kõigele lisaks töötab rahaveoteenus kahes suunas ehk väga mugav on samaaegselt raha äraveoga tellida kassasse vahetusrahaks münte ja väikeseid kupüüre.
Humana Sortteerimiskeskuse tegevjuht Margus Suik räägib, miks nad alles hiljuti hakkasid rahaveo teenust kasutama.
Suik räägib, et Humana organisatsioonil on üle Eesti mitukümmend kauplust. "Nagu ilmselt mujalgi, tasub enamus kliente küll pangakaardiga, aga siiski on ka piisavalt palju neid, kes eelistavad sularaha. Iga kaupluse kassasse koguneb päeva lõpuks teatud kogus sularaha, paarisajast kuni paari tuhande euroni," rääkis ta.
Hetkel kuum
Varem viisid Humana kaupluste juhatajad ise sularaha kas pangakontorisse või sularahaautomaati. Suigi sõnul tähendas sularaha transport nende töötajate jaoks täiendavat ajakulu ning ka teatud riske.
Humana hakkas sularahavveo teenuse peale mõtlema eelmise aasta suvel. "Praeguseks võin öelda, et oleme teenusega rahul," kinnitas ta. Tema sõnul on kõige tähtsam see, et nende töötajad saavad sularaha viimisele kulunud aega kasutada oma põhitööks ning on vabad raha transpordiga seotud riskidest.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Müüki ei kasvata käsk, vaid seda toetav organisatsioonikultuur!
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
