Kas Eestis on liiga palju poode?

Tema sõnul on praegu kaupluste laienemine seotud majanduslike arvestustega ning on täpsemini sihitud, kui aastad tagasi, kus toimus jaekaupluste väga kiire kasv. „Konkurents hoiab toodete hindu all ning kauplejad peavad panustama teenindajate ja kaupade kvaliteeti ning otsima erinevaid innovaatilisi lahendusi,“ rääkis Erilaid. Lisades, et peagi näeme kauplustes rohkem selvekassasid ning ruumi innovaatilistele kaupadele.

Lisaks tihenev konkurents jaekaupmeeste vahel tõstab ka töötajate palku, sest kaupmeestel on väga keeruline leida töötajaid. „Kaubanduses on töötajate palgad suurenenud viimasel ajal tunduvalt kiiremini, kui mujal Eestis,“ ütles Erilaid.

Kaupluste laienemise miinuspooltena tõi Erilaid välja, et sellega kaasnevad kõrged kulud ehitusele ja rendile, mis kajastub ka ostukorvi hinnas. „Palju on räägitud ka sellest, et kaupmehed kiusavad tarnijaid erinevate lepingupunktidega, kuid suurtarnijatel on Eestis võimalik valida, millise jaeketi juurde minnakse hinnaläbirääkimisi pidama, sest tal on valida viie suure keti vahel,“ sõnas Erilaid. Lisades, et viie suurema jaeketi käes on 80% turust, kui Soomes on 2 jaeketi käes samuti 80%.

Eesti kaupmeeste rentaablus on 1%, mis on väga väike. Tootjate rentaablus siinjuures on keskmiselt 3%. „Juhtival leivatootjal oli rentaablus 13% ja joogitootjal 19% - nende suhtarvude tulemusena ei saa öelda, et kaupmeeste lepingud oleks kaupmeeste poole kaldu ning tootjatel on raske raha teenida,“ ütles Erilaid.

Lõpetuseks ütles Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Raul Puusepp, et niikaua kui ei ole hakatud rohkem kauplusi sulgema kui avama, siis Eestis ei ole veel liiga palju poode. „Kaupluste sulgemine ja avamine on tavapärane protsess,“ ütles ta.

2013. aastal oli jaekaubanduses rekordkäive, kus jaemüük tõusis 4592,4 euroni, millest toidukaupade jaemüük oli 2172,8 miljonit eurot.