Tänasel kaupmeeste liidu teabepäeval leidsid esinejad, et ülikoolides on vaja taastada kaubanduskõrghariduse andmine, kuna tegu on keeruka majandusharuga.
Liidu juhatuse esimehe Raul Puusepa sõnul peavad kohalikud kaupmehed rinda pistma üleilmsete protsessidega. "Korralikku kaubandusharidust on vaja selleks, et Eesti kaupmehed ei jääks sellele arengule jalgu ega ajast maha," lausus ta pressiteates.
"Eesti ainsast n-ö kõrgemast kaubanduskoolist – Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist – on viimase kümne aastaga kaubandusökonoomika diplomi saanud üle 270 lõpetaja. Seda on ilmselgelt vähe, arvestades, et praegu töötab Eestis jaekaubanduses kokku ligikaudu 43 800 töötajat," lisas Tallinna Kaubamaja juhtiv Puusepp.
Kaupmeeste liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul pole ülikoolis kaubanduse eriala õpetatud aastakümneid ning kaupmeeste huvi on ärijuhtimise ning ettevõtlusõppe kõrval kõrgemail akadeemilisel tasemal ka kaubandusõppe võimaldamine.
"Kaubanduserialal töötamiseks on paraku vaja mõnevõrra teistsugust haridust kui seda on ärijuhtimine – seda nii bakalaureuseõppe kui ka magistriõppe tasemel ning teadustöös. Kaubandus on jõudnud sellisele tasemele, kus on vaja uusi ja kaasaegseid teadmisi," märkis Merilai.
"Kaubanduse all ei mõista me juba ammu lihtsalt väikest kodulähedast poodi, kus müügil kitsas sortiment igapäevakaupu. Tänane kaupmees peab nägema kogu tarneahelat ja kliendi soove ja võimalusi. Me soovime, et ülikoolide juures avatakse taas kaubanduse erinevad õppekavad. Et oleks võimalik õppida kaubanduse erialasid ülikoolis lisaks rakenduskõrgkoolile," sõnas ta.
Piltlikult öeldes on kaubandus jõudnud Merilai ütlusel ristteele, kus ühel pool asuvad kliendid ja klienditeenindus, teisel pool tootjad, tööstusettevõtted, kaubad ja muud ressursid, kolmandast küljest mõjutavad keskkond ja tingimused, siis veel seadusandlus ja normid ning ka omanike huvi ning riigi järelevalve. "Selleks, et inimesi, kaupa ja protsesse paremini juhtida, vajaks sektor kaasaegset õpet," tõdes ta.
Kaupmeeste liit on asutatud 1996. aastal eesmärgiga esindada ja kaitsta liidu liikmete huve seadusloome protsessis, ettevõtluse arendamisel ja hea kaubandustava põhimõtete süvendamisel. Liitu kuulub 49 liiget.
Seotud lood
Eestis on majandustegevuse registrisse on kantud üle 10 000 tegevuskohapõhise kaupluse, mis tähendab, et umbes iga 100 inimese kohta on üks pood.
Selveri pagarilettide küpsetusjuhi Irina Kaganskaja sõnul on viimastel aastatel pagaritoodete müük märkimisväärselt kasvanud. Eriti menukaks on osutunud käsitsi valmistatud ciabatta'd ja focaccia'd oliividega.