Autor: Kadrin Karner • 30. jaanuar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loe intervjuud Medica Teenused OÜ juhataja Heivi Herne ja töötervishoiuarst Liivia Ilusaga.

Millele peaks kaupluse töötaja tähelepanu pöörama, et saada aru, et tema töötingimused ei vasta nõuetele ning võivad tervisele ohtlikud olla?

Päris niisama ei olegi võimalik aru saada. Kui tekib kahtlus, kas töötingimused vastavad nõuetele, tuleks seadusest järgi vaadata. Samas võib töökeskkonna ja -ohutusega seotud seadustes orienteerumine keeruliseks osutuda. Seega tasuks esmalt pöörduda oma asutuse töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnaspetsialisti poole. Töökeskkonnavolinikud peaks asutuse töötajad endi hulgast ise valima. Volinikud peavad olema läbinud vastava koolituse ning nemad teavad, kuidas edasi tegutseda. Samuti võib pöörduda töökeskkonnaspetsialisti poole. Kui inimene tööle asub, tuleb tööandjal uuele töötajale tutvustada ka tööga seonduvaid ohutegureid, sealhulgas asutuse riskianalüüsi ning töökeskkonna parameetrite mõõtmistulemusi. Riskianalüüsis ja mõõteprotokollides peab olema kajastatud, kas ohutegurid vastavad kehtivatele nõuetele ja kui leidub kitsaskohti, mis vajavad parendamist, peab olema tegevuskava nende tegemiseks. Tööandjal lasub kohustus tutvustada töötajale asutuse töökeskkonnaspetsialisti ning -volinikku. Kui töötajal ei õnnestu asutuse sees informatsiooni saada, tuleks nõu ja abi saamiseks pöörduda kohalikku Tööinspektsiooni, mis teostab asutuste üle järelevalvet.

Milliste terviseprobleemidega puutuvad kaubanduses töötavad inimesed kõige tihemini kokku?

Kuna kaubandusettevõtted on väga erinevad, on ka terviseprobleemid erinevad. Kassas töötamisega on seotud kolm peamist ohutegurit: sundasend, silmade pinge ja ühetüübilised liigutused. Neile lisaks oht nakatuda viirushaigustesse.

Pidevalt istudes või seistes töötamisest ehk sundasendist on tingitud peamiselt probleemid selja ja jalgadega. Seljavalude tekkimine, oht jalgade turseks või veenilaiendite tekkimiseks on suurem kui liikuva tööga. Sundasend ja pidevad ühetüüblised liigutused tekitavad ka lihaspingeid kaela-, õlavöötme ja selja piirkonnas aga ka valusid kätes. Kuvariga töötamisel ehk silmade pidevast pingest ja halvast valgustusest võib halveneda silmanägemine.

Kaupa välja panevate või neid laost väljastavate lao- ja saalitöötajate töös seostub peamine risk raskuste teisaldamisega. Alahinnata ei maksa raskuste tõstmisel valedest töövõtetest tingitud seljaprobleeme. Toidukaupade lao korral lisandub töökeskkonna madal temperatuur. Samuti võib olla tuuletõmbust ehk on oht külmetamiseks.

Milliseid nõuandeid tuleks järgida, et ennetada terviseprobleeme kaubandustöötajatel?

Ennetada on võimalik olles ise liikuv ja füüsiliselt treenitud. Nägemisega seonduvate probleemide ennetamiseks tuleb teha silmade harjutusi ning anda tööandjale teada, kui tundub, et valgustus töökohal on ebapiisav või arvuti ekraan on halb. Külmetuse vältimiseks tuleb kanda õigeid riideid, mille tagab töötajale tööandja. Puhkepause tuleb kasutada liikumiseks, võimlemiseks, seda nii istuva kui ka seisva töö korral.

Millist käitumist, treeninguid või teraapiat soovitate, kui on ilmnenud eelmises küsimuses toodud terviseprobleemid?

On selge, et mida üldfüüsiliselt tugevam inimene, seda vähem on tal terviseprobleeme ning seda hilisemas vanuses need tekivad. Kõige parem on, kui inimene liiguks iga päev. Kui treeningusse ei jõua, on abiks, kui tehakse iga päev vähemalt 3-5 kilomeetri pikkune jalutuskäik. Parim on teha vähemalt 10 000 sammu päevas. Sammude lugemiseks võib kasutada nutitelefoni äppi või sammulugejat. Kõige lihtsamini saab rohkem liikuda, tulles tööle ja minnes koju jalgsi või jalgrattaga.

Inimesed peaks endale teadvustama, et tööpäeva sees tuleb teha puhkepause ja end nende pauside ajal liigutada. Ei maksa arvata, et võimlemine ajab higiseks ja seda ei saa tööajal teha. Piisab ka lihtsatest venitus- ja sirutusharjutustest viie minuti jooksul.

Medica Teenused pakuvad lisaks tavalisele käsimassaažile suruõhul põhinevat pressomassaaži- ja vibroteraapia lihastreeningut. Pressomassaaž ehk pressoteraapia on väga tõhus jalgades tursete vähendamiseks ja jalgadesse kogunenud vedeliku välja toomiseks ning veenilaiendite ennetamiseks. Seda saab teha erinevatele kehapiirkondadele ning see vähendab lihaspingeid ja parandab üldist verevarustust.

Vibroteraapia on uus treeningseade, mis treenib just väikseid lihaseid ning platvorm, millel seistakse tekitab erineva sagedusega vibratsiooni. Kümneminutilise treeningu jooksul on võimalik saada lihaskoormus, mis võrdub umbes 30minutilise võimlemisega.