Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas biolagunevad kilekotid on loodusele hoopis karuteene?
Eesti poeketid ning seega ka tarbijad eelistavad siiani tavalisi kilekotte, mitte biolagunevaid. Kilekottide edasimüüjate väitel on nii-nimetatud ökokottide loodussäästlikkus hoopis müüt.
Maailmas võetakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti. Eestlased aga ostavad statistika kohaselt aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse paraku vaid väike osa.
Kiletoodete tootja AS Dagöplast tootmisjuht Ivo Aksli sõnab, et tootmismahud on neil viimastel aastatel kasvanud. Firma otse kaubandusettevõtetele ei müü, tehingud käivad hulgimüüjate kaudu. Aksli tunnistab, et neilt ostetakse nii-öelda tavapäraseid polüetüleenist kilekotte. „Teeme ka biolagunevaid, aga Eestis ei taha neid keegi turustada, sest pole ostjaid. Tooraine kalliduse tõttu on need kaks-kolm korda kallimad kui tavalised kilekotid,“ selgitab ta. „Biolagunevaid kotte müüme pigem Prantsusmaale ja USA turule.“ Paljud Eesti kaubandusettevõtted reklaamivad, et kasutavad ka biolagunevaid kotte, ent see võib tähendada, et polüetüleeni (enim kasutatav plastik maailmas – toim) hulka on segatud mõnda taimset päritolu materjali, kott laguneb küll väikesteks tükkideks, ent mitte täielikult. Aksli toob täielikult biolagunevate kilekottide miinusena välja, et neid on keerukas säilitada. „Kui võtad kohe kasutusele, siis küll, aga kui paned ta pikaajaliselt kuskile hulgilattu seisma, siis mõne aja pärast pole ta enam piisavalt tugev kasutamiseks.“
Kilekotid poeketiti erinevad
Kes erinevates toidukettides ostlemas käib, on kindlasti märganud, et kilekotil ja kilekotil on vahe. Pakkematerjalide müüja Pack Holding OÜ müügidirektor Ivar Seeland selgitab, et see johtub materjalist. Enim tarvitatakse HDPE (kõrgtihe polüetüleen) kilekotte, mis on hinnalt soodsad. Need on küllaltki õhukesed, samas tugeva kandevõimega ning kõvad. On vaid üks suur miinus – need võivad kergesti rebeneda. Sellised kilekotid on näiteks Selverites. „Meil on kogemusi, kus kauplused esitavad pretensiooni, et on kehvad praakkotid. Küsimus pole selles, nende kottidega lihtsalt võib nii minna,“ arutleb Seeland. „Aga hinda peetakse oluliseks."
Teine äärmus on LDPE (madaltihe polüetüleen), mis pole küll nii tugev kui HDPE, ent samas on ta raskesti purunevam ning pehme ja paindlik. Taolised kotid on näiteks Stockmannis. Kui need on pigem läikivad ja käegagi katsudes pehmemad, siis HDPE tunneb ära selle põhjal, et ta krabiseb. Seelandi sõnutsi on kõige kvaliteetsemad MDPE (keskmine tihedus) tüüpi kilekotid, mis on põhimõtteliselt kahe eelmainitud materjali kesktee ehk omavad mõlema positiivseid omadusi. Sellised on näiteks ETK poodides (Maksimarket, Konsum). Seelandi teada on biolagunevaid kotte pakkunud Prisma ja Maxima. „Vahepeal läks mingi mood lahti, et neid müüa. Võime rääkida, et tavaline kilekott tapab, kuid need kokku korjates ja jäätmekäitlusse viies jõuavad need uuele ringile,“ arutleb ta. Nii tema kui kilepakendite müüja Kripton OÜ juhatuse liige Andres Kalf leiavad, et biolagunevate kottide tootmine iseenesest pole loodussäästlik, kuna neid valmistatakse üldjuhul maisitärklisest, kuid inimkonna suurust arvestades, kust võtta selle jaoks vajalik põllumaa? Kalfi meelest poleks see ratsionaalne. Eesti kohta lisab ta: „Räägitakse, et teeääred on kilekotte täis, tegelikult Eestis see pole niivõrd probleem. Meil on kombeks ka kilekotte korralikult ja mitu korda kasutada: poodi uuesti ja uuesti kaasa võtta või siis prügikotina kasutada.“
Ökokotid on soodsad
Eestis on palju propageeritud ka paberkotte, kuid Ivar Seeland on nende suhtes skeptiline. „Paberkottide jalajälg loodusele on kilekottidest märgatavalt suurem,“ viitab ta ühele soomlaste poolt tehtud uuringule. „Kui asendaks kõik kilekotid paberkottidega, siis kust kõik vajalikud puud võtta? Metsavarudele on kindlasti ka otstarbemaks kasutusvaldkond.“
Eesti suurim paberkottide alal tegutsev ettevõte Dispak OÜ aga rõhub oma tootevalikus sellele, et pakutakse ökokotte, mis on tehtud ümbertöödeldud paberist ehk keskkonnasäästlikud. Ettevõtte müügijuht Jana Smeljova ütleb, et neil tellivad ennekõike erinevad firmad, kes soovivad oma kinkekotid omanäoliseks teha. Tema sõnutsi ei ole näha siiski trendi, et kilekotid aina enam paberkottidega asendataks. „Tellimuste mahud on jäänud üldiselt samaks, ei saa öelda, et oleks viimastel aastatel tõusnud.“ Küll aga nõutakse neilt just aina enam ökopaberist kotte. Ökokott on taaskasutatava materjali tõttu tavakotist ka odavam.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
