Täna KUMUs toimunud Rimi majanduskonverentsil „Kuidas kasvatada eestimaalaste sissetulekut?“ debatis „Kuidas valitsus saab majanduskasvu hoogustamisele kaasa aidata?” ütles Riigikogu rahanduskomisjoni liige Kadri Simson, et teda teeb väga murelikuks valitsuse poolt kavandatav koondamine välisministeeriumis, mis paneb löögi alla majandusatašeed, kes peaks riigi poolt aitama ettevõtjatel otsida uusi turge.
- Rahandusminister Sven Sester; Riigikogu ja rahanduskomisjoni liige Kadri Simson; Ettevõtlusminister Liisa Oviir; Riigikogu ja majanduskomisjoni liige Maris Lauri ja vestlusringi juhib Raivo Vare Foto: Rimi Eesti Food
„Mina arvan, et tänast maksukeskkonda võiks muuta,” ütles Kadri Simson. „Ettevõtjad investeerivad Eestisse, sest meie eelis onasukoht Euroopas, infrastruktuuri kvaliteet ning haritud tööjõud. Ma tahaks, et kasv toimuks nii, et inimesi Eestis ei jääks vähemaks, pigem võiks neid juurde tulla. Inimestele on vaja anda põhjus siia tulla ja jääda. Suheldes noortega on väga oluline küsimus, kus neil on võimalik luua oma kodu. Mind teeb murelikuks, et riik järgmisel aastal kärbib. Arvan, et eriti välisministeeriumis ei lähe löögi alla mitte saadik ja tema sekretär, vaid lähevad majandusatašeed, kuid meil on vaja aidata ettevõtjatel otsida uusi turge, sest neid on meil kõige rohkem vaja.”
„Meil on hakanud järjest rohkem levima arvamus, et võti majanduse hoogustamisel on valitsusel,” rääkis Riigikogu majanduskomisjoni liige Maris Lauri. „Tegelikult on kõik kinni ettevõtluses ja ettevõtlikes inimestest. Ma arvan, et põhiküsimus on, kuidas käituvad meie ettevõtted. Me oleme alati olnud liiga palju seotud Soome ja Rootsiga. Peame vaatama kaugemale, kuigi see on väiksemate ettevõte puhul keeruline, kuid siis tuleb koostööd teha teistega ja saada tõketest üle. Riigi tuge on vaja uute turgude otsimisel.”
„Ettevõtluse on meie majanduse alus ja mootor,” ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Ettevõtluse alus on ettevõtlikkus, mille innustamisel saab riiki midagi ära teha. Tähelepanuta ei saa jätta stabiilset ja soodsat maksukeskkonda. Ka hariduspoliitika peab ettevõtlikkust toetama. Ametikoolide aussetõstmine on väga oluline. Riigina on meil päris viimane hetk, et hakata otsima, mis on meie majandusvisioon, et suurendada inimeste heaolu ja turvatunnet.”
„Eesti riigi tulud tulevad peaasjalikult ettevõtlusest tulevast lisaväärtusest,” märkis rahandusminister Sven Sester. „Kerge on midagi ümber jagada, aga siis peab ka olema midagi ümber jagada. Kui rääkida üldiselt, siis Eestis on parempoolne mõtteviis olnud 90. aastate algusest, mis tuleneb võib-olla minu enda vaadetest, kuid see on meile edu toonud. Meil on tunduvalt parem tase võrreldes Läti ja Leeduga. Meid aitab see, et oleme väga lähedal Skandinaaviale. Kolm asja, millele riik peaks rohkem tähelepanu pöörama on maksupoliitilised otsused ja seadusandlikud eelised, mis tekitavad eelised võrreldes teiste riikidega ning loomulikult haridus. Meil on vaja suunata inimeste mõtteviisi, et nad tuleksid rohkem ettevõtlusse.”
Seotud lood
Selveri pagarilettide küpsetusjuhi Irina Kaganskaja sõnul on viimastel aastatel pagaritoodete müük märkimisväärselt kasvanud. Eriti menukaks on osutunud käsitsi valmistatud ciabatta'd ja focaccia'd oliividega.