19. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tarbijakaitseamet juhendab kauplejaid pürotehniliste toodete reklaamimisel

Foto: Raul Mee
Tarbijakaitseamet koostas ettevõtjaile juhendi, et aidata neil üheselt mõista ja järgida pürotehnilise toote reklaamiga seonduvat. Pürotehniliste toodete reklaamimisele on seatud piirangud. Lõhkematerjali ning kõige ohtlikumate pürotehniliste toodete reklaam on üldiselt keelatud.

Pürotehnilised tooted on kasutusvaldkonna ja ohtlikkuse astmete järgi jaotatud kategooriateks. Reklaamikeeld kehtib kõige kõrgema ohutasemega ja professionaalseks kasutamiseks ettenähtud ilutulestikule (kategooria F4), laval kasutamiseks ettenähtud pürotehnilistele toodetele  (kategooria T2) ning teisi üksnes erialaste teadmistega isikute kasutamiseks mõeldud pürotehnilistele toodetele (kategooria P2). Neid võib erandina reklaamida vaid kaupleja müügikohas, erialasel näitusel, messil ja erialases trükises.

Pürotehniliste toodete reklaamile, eeskätt tekstilisele osale, kehtivad olulised piirangud. Reklaami koostades tuleb kindlasti jälgida, et reklaam ei sisaldaks üleskutset toote ostmiseks ega kasutamiseks, vägivalla elemente ega sellise toodete kasutamise ülistamist ning rasketesti mõistetavaid erialaseid väljendeid.

Tarbijakaitseamet soovitab kauplejail soodsale hinnale viidata võimalikult informatiivselt ning pigem seejuures vältida täiendavaid hinna ja ostmisega seonduvaid reklaamlauseid, sest ka soodushinnast teavitamine mõjub ostma kutsuvalt. Näiteks toob amet sellised tegusõnad, nagu osta, hangi, soeta, tulista, lase ja muud käskivas kõneviisis ostma ja kasutama kutsuvad sõnad. Sama mõju omavad fraasid näiteks „piiratud koguses ilutulestiku rakette üliodava hinnaga“, „jätkub ainult kiireimatele“, „kaks ühe eest“, „lisage taevasse väge ja värve“ ja muud taolised.

Kuna keelatud on ka pürotehniliste toodete ülistamine, siis soovitab amet vältida taolisi reklaamlauseid nagu „linna võimsaim ilutulestik meilt“, „naabrist parem raketisadu“, „kauneim vaatemäng“ jms.

Tarbijakaitseamet pöörabveel tähelepanu, et reklaam ei tohi sisaldada raskesti mõistetavaid erialaseid väljendeid ning peab olema arusaadav keskmiselt mõistlikule inimesele, kel puudub vastava valdkonna erialane teave.

Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. Reklaamiks ei loeta majandus– või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse  või selle müügitingimuste  kohta. Siinkohal on oluline mõista, et kaubanduslik teave (ka hinnateave) esitatakse neutraalsel informatiivsel viisil. Tavapärasest erinevate pakkumiste pilkupüüdev esiletõstmine on üldjuhul toote reklaam.

Müügikohaks on koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. E-kaubanduse puhul on tegevuskohaks veebilehe aadress, millel toimub kauba müügiks pakkumine ja müük internetis.

Rohkem teavet:

juhend pürotehnilise toote reklaami nõuete täitmiseks;relva ja pürotehnika reklaami teemaline lehekülg ettevõtjaile.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757