8. juuni 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seni on Eesti turu väiksusest tulenevalt Eesti pandisüsteem olnud äärmiselt liberaalne ja Eesti Pandipakendi (EPP) pandimärki võinud kasutada ka nendel toodetel, mida müüakse väljaspool Eestit. Tagamaks Eesti keskkonnakaitse olulise osa - tagatisraha süsteemi jätkusuutlikkuse -  võib alates 1. jaanuarist 2017 Eestis müüa üksnes selliseid pandiga koormatud alkohoolseid tooteid, millel on unikaalne ehk eestipõhine vöötkood ja pandimärk.

„Alkoholiaktsiisimäärade erinevusest tingitud igapäevaselt kasvav alkoholi sissevedu naaberriikidest, eelkõige Lätist, aga ka taxfree tsoonidest nagu laevad, on kaasa toonud olukorra, kus juba sel aastal jõuab Eesti tagastuspunktidesse miljoneid pandipakendeid, mille eest ostmise hetkel ei ole tagatisraha makstud. See omakorda tekitab tagatisraha süsteemile korvamatu kahju, mis seab ühtlasi ohtu Eesti Pandipakendi kui Eesti kõrgeimate taaskasutusmääradega keskkonnakaitse süsteemi jätkusuutlikkuse,“ ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Rauno Raal.

Pakendiettevõtjatelt kogutud andmete ja teostatud analüüsi kohaselt ulatub Läti suunalise piirikaubanduse maht juba käesoleval aastal ainuüksi pandiga alkohoolsete toodete osas 25-30 miljoni ühikuni.

Raali sõnul toimib Skandinaaviamaades ainult riigipõhise ehk unikaalkoodi loogikal põhinev joogipakendite taaskasutamiseks mõeldud pandisüsteem. „Eesti turg on küllaltki väike ja seetõttu oleme püüdnud seni olla võimalikult paindlikud. Likvideerimaks aga piirikaubanduse negatiivset mõju pandisüsteemile, tuleb meil osaliselt ehk alkohoolsete jookide kategooriatega minna üle skandinaavialikule mudelile. Seega ei või alates järgmise aasta 1. jaanuarist EPP pandimärgiga alkohoolseid joogitooteid mujal riikides turustada,“ ütles Raal.

Alates 2005. aasta maikuust, mil käivitus praegune pandipakendi süsteem Eestis, on keskkonnateadlike eestlaste käe läbi kokku kogutud ning taas- või korduskasutusse suunatud üle 2,95 miljardi pandipakendi, millest 80% moodustavad ühekordse kasutusega joogipakendid ja 20% korduskasutatav klaas. Pakendeid on kokku kogutud ja taaskasutusse suunatud üle 115 000 tonni.

Eesti Pandipakend on 2005. aastal joogitootjate/maaletoojate ning kaupmeeste poolt Pakendiseaduse sunnil loodud tootjavastutusorganisatsioon, mille ülesandeks on hallata ja korraldada üle-eestilist tagatisrahaga koormatud pakendite (vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi plastmass-, klaas- ja metallpakendite) kogumist, transporti, loendamist, sorteerimist ja taaskasutamist. Eesti Pandipakendiga on liidetud 292 tootjat/maaletoojat ning 800 kaupmeestele kuuluvat tagastuskohta.