Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pakendiettevõtjaid hakatakse kontrollima
Pakendiettevõtjaid, kes pole veel jõudnud oma pakendiaruannet auditeerida lasta, võib halvimal juhul oodata oma kohustuse täitmatajätmise eest soolane trahv. Selliseid ettevõtteid võib olla mitusada, kirjutab Grant Thorton Balticu auditijuht, vandeaudiitor Tarmo Rahkama.
Tänaseks on pakendiaruande auditeerimiskohustus kehtinud kaks aastat. Selle aja jooksul on muutunud pakendiaruannete arvestus ja koostamine paremaks, kui see oli enne. Praegu on siiski paljudel ettevõtjatel pakendiaruanded veel auditeerimata. 2014. kalendriaasta pakendiaruande auditeerimiskohustus oli üle 3000 ettevõttel. Ühtlasi tähendas see ka audiitorite töökoormuse suurenemist, sest auditeerimiskohustusega ettevõtteid tuli juurde ning kuna lühikese ajaga tuli auditeerida väga paljude ettevõtete pakendiaruanded, ei suudetud kõiki tähtajaks auditeerida. Lisaks oli paljudel pakendiettevõtjatel auditeerimiskohustuse täitmisega probleeme ka seetõttu, et nende pakendiarvestus oli puudulik ja seetõttu oli vaja välja töötada täiendav metoodika.
Keskkonnainspektsioon alustab kontrolli
Lisaks audiitorile kontrollib andmeid riiklikku järelevalvet tegev keskkonnainspektsioon. Nemad saatsid 2015. aasta sügisel teavituskirja ettevõtetele, kes ei olnud veel oma auditeerimiskohustust täitnud. Kirja sai ligi 600 ettevõtet, kellest üle poole olid selleks ajaks juba vajalikud tegevused aruande auditeerimisega seoses lõpule viinud. Ülejäänutelt saadi kinnitus, et oma kohustus täidetakse. Seda hakkabki nüüd keskkonnainspektsioon ka kontrollima, pärast seda, kui 2015. kalendriaasta kohta koostatud aruandlus on jõudnud pakendiregistrisse. Pakendiaruande esitamise tähtaeg oli 1. septembril 2016.
Trahv kuni 32 000 eurot
Siinkohal on vaja märkida, et varem kehtinud seadus võimaldas erinevate sätete mitmeti tõlgendamist ja seetõttu ei olnud võimalik konkreetsetele rikkumistele üheselt viidata. Pärast pakendiseaduse muutmist 2014. aasta keskel on need kohustused ja nõuded selgemalt defineeritud, mis võimaldab vajadusel ka rikkumiste fikseerimist ja sanktsioonide rakendamist. Järelevalvemeetmete loetelu täiendati ja trahvide piirmäärasid suurendati 10 korda. See tähendab trahvide maksimaalse piirmäära suurenemist varasemalt 3200 eurolt 32 000 euroni.
Mida pakendiettevõtja peab tegema?
Pakendiettevõtja seisukohalt on oluline veenduda ja tagada, et igapäevases äritegevuses kasutatavate pakendite erinevate liikide kohta peetaks arvestust selliselt, et see tagaks andmete korrektse kajastamise pakendiaruandes. Ühtlasi peab pakendiaruandele tellima auditi, kui seadusest tulenev piirmäär on täidetud. Juhul kui pakendite arvestusmetoodika ja põhimõtted ei ole paigas, siis võib esineda raskusi pakendiaruandes esitatud andmete kontrollimisel ning sellega võivad omakorda kaasneda sanktsioonid. Seega:
pakendiettevõtja (juriidiline isik, kes oma tegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa) peab pidama pakendite erinevate liikide kohta arvestust;pakendiettevõtja peab koostama pakendiaruande ja esitama selle pakendiregistrile ja/või taaskasutusorganisatsioonile (see kohustus on neil pakendiettevõtjail, kelle aastas käibele lastud plastist pakendi mass ületab 100 kg ja muust materjalist pakendi mass ületab 200 kg);2014. kalendriaasta pakendiaruanne tuli auditeerida kõigil pakendiettevõtjatel. On ettevõtjaid, kel see on veel tegemata;2015. kalendriaasta pakendiaruanne tuli auditeerida pakendiettevõtjatel, kes tõid turule pakendatud kaupa pakendimassiga üle viie tonni aastas. On ettevõtjaid, kel see on veel tegemata.
Autor: Tarmo Rahkama, Grant Thornton Baltic
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
