Igal neljandal eestlasel ei ole piisavalt raha inimväärseks eluks

Tulemused selgusid krediidikorraldusteenuseid pakkuva kontserni Intrum Justitia äsja valminud iga-aastasest Euroopa Tarbijate Maksekäitumise uuringust. Küsitlusel osales 21 317 tarbijat Euroopa 21 riigist, vastates nende maksekäitumist puudutavatele küsimustele. Eestist osales uuringus 1012 inimest. Tulemused näitavad, et:

73% eestlastel on esinenud elus perioode, mil nad ei ole võimelised oma võlgu tasuma.35% ei suuda lubada endale ettenägematuid kulutusi ning 53% ei säästa regulaarselt raha.59% vastanutest usub, et neil on võimalik oma majanduslikku olukorda elu jooksul oluliselt parandada.

“Uuringu tulemused näitavad, et Eestis on siiani paljud majapidamised hädas arvete tasumisega ning on pidanud selleks viimase kuue kuu vältel raha laenama. Meie enda andmed näitavad lisaks, et inimesed, kes alustavad laenamisega noorelt, kipuvad sama harjumuse küüsi jääma ka hilisemas eas,” rääkis Intrum Justitia AS juhataja Ivar Tammemäe. 

35% eestlastest on viimase 12 kuu jooksul jätnud tasumata vähemalt ühe arve. Euroopas keskmiselt jättis vähemalt ühe arve tasumata 44% elanikkonnast, halvima maksedistsipliiniga paistab silma Kreeka 76%-ga. Peamiseks põhjuseks on maksejõuetus.

“Sellised numbrid on murettekitavad nii makseraskustes leibkondadele, kuid ka ettevõtetele, kel jääb saamata teenitud tulu. See pärsib nii töötajatele palga maksmist kui ka ettevõtete kasvu ja investeeringuid,” kommenteeris Tammemäe.

Uue negatiivse trendina rahaasjade planeerimisel tõid uuringus osalejad välja e-kaubanduse. 21% märkis, et internetis ostmise lihtsus paneb rohkem ostma ja nii ka rohkem raha kulutama.

79% vastanutest kinnitas, et noored peaksid koolis õppima rohkem leibkonna majandamist ning 44% soovib, et oleks seda ka ise koolis rohkem õppinud.

Uuringu tulemuste ülevaade Eestis:

Esimene Euroopa Tarbijate Maksekäitumise Uuring käivitati 2013. aastal. Majanduse katalüsaatorina näeb Intrum Justitia vajadust regulaarselt uurida rohkem kui 21 000 tarbija maksekäitumist Euroopas. Eesmärgiks on paremini mõista tegelikku tarbijate käitumist, mis puudutab toodete ja teenuste eest maksmist.