Ökonomist: jaekaubandus on hetkel Eesti majanduse nõrgim lüli
2024. aasta tõi Eesti majandusele peale pikka langust väikeseid taastumise märke. On majandussektorieid, kes teeevad sel aastal suure tõusu ning on ka neid, sektoreid, kus taastumine võtab pisut aega.
2024. aasta oli Balti riikidele majandustele väga erinev. Kui Leedu majandus kasvas ning Läti oma püsis paigal, siis Eesti oma oli languses. Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas selgitas, et samas tõi 2024. aasta Eestile ka kauaoodatud paranemismärke.
Eesti pakiveoturul on käimas olulised muutused, kus väljapoole suunduvate saadetiste kasv on ületanud siseriikliku mahu kasvu mitmekordselt. Turule on tulnud ka uuemaid pakivedajaid, kuid turuosas ei paista suuri muutusi tulevat.
Statistikaameti poolt avaldatud turismiaasta möödunud aasta andmed kinnitavad, et aastaga kasvas ööbimiste arv kõigilt peamistelt välisturgudelt, jõudes 3,4 miljonilt 3,7 miljonini. Jätkuvalt veavad turismi taastumist ka lähinaabrid ja tugev siseturism.
Eestis moodustab toit leibkondade tarbimiskuludest keskmiselt neljandiku, olles samal ajal on Eesti üks neljast Euroopa Liidu riigist, kus puudub toidule tervikuna või põhitoiduainetele käibemaksuerand.
Kaupmeeste kasumit ei mõjuta ainult müüginumbrid, vaid ka lepingutes peituvad riskid ja igapäevased personalivalikud. Saates „Kaupmehe eduvalem“ arutletakse, kuidas leppetrahvid ja töövaidlused võivad ettevõttele märkamatult suuri kulusid tekitada ning mida teha, et neid ennetada.