Ökonomist: jaekaubandus on hetkel Eesti majanduse nõrgim lüli
2024. aasta tõi Eesti majandusele peale pikka langust väikeseid taastumise märke. On majandussektorieid, kes teeevad sel aastal suure tõusu ning on ka neid, sektoreid, kus taastumine võtab pisut aega.
2024. aasta oli Balti riikidele majandustele väga erinev. Kui Leedu majandus kasvas ning Läti oma püsis paigal, siis Eesti oma oli languses. Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas selgitas, et samas tõi 2024. aasta Eestile ka kauaoodatud paranemismärke.
Eesti pakiveoturul on käimas olulised muutused, kus väljapoole suunduvate saadetiste kasv on ületanud siseriikliku mahu kasvu mitmekordselt. Turule on tulnud ka uuemaid pakivedajaid, kuid turuosas ei paista suuri muutusi tulevat.
Statistikaameti poolt avaldatud turismiaasta möödunud aasta andmed kinnitavad, et aastaga kasvas ööbimiste arv kõigilt peamistelt välisturgudelt, jõudes 3,4 miljonilt 3,7 miljonini. Jätkuvalt veavad turismi taastumist ka lähinaabrid ja tugev siseturism.
Eestis moodustab toit leibkondade tarbimiskuludest keskmiselt neljandiku, olles samal ajal on Eesti üks neljast Euroopa Liidu riigist, kus puudub toidule tervikuna või põhitoiduainetele käibemaksuerand.
Omnichannel’i ehk eestipäraselt omnikanali kontseptsioonist on räägitud juba aastaid, kuid paljud ettevõtted ootavad endiselt, et keegi teine esimesed sammud teeks. Covid-19 pandeemia muutis mängureegleid drastiliselt – tavapoodide ajutine sulgemine sundis kaupmehi kiirkorras e-poode arendama. Ehk on just tänu sellele täna vaade omnikanali strateegiale selgem kui kunagi varem ning digitaalse ja füüsilise kaupluse piir üha hägusem. Edukad jaekaubandusettevõtted ei küsi enam "kas?", vaid "kuidas?" integreerida e-poe parimad omadused füüsilisse keskkonda.