Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Esimesed kaubanduskeskuste parklad said täna hoiatavad infotahvlid
Tallinna Transpordiamet paigaldas koostöös Eesti Liikluskindlustuse Fondiga täna esimesed hoiatavad infotahvlid Lasnamäe Centrumi ning Tondi Selveri parklate sissepääsude juurde.
Infotahvlitel on tekst: „ETTEVAATUST! KITSAD PARKIMISKOHAD! SEE PARKLA SIIN EI ARVESTA SINU AUTO LAIUSEGA“.
37% kõikidest liikluskindlustusjuhtumitest ehk eelmisel aastal ligi 13000 juhtumit on seotud parkimisega. Kui lisada juurde ka kaskokindlustuse juhtumid, mida on teist samapalju, siis on parklates juhtunud liiklusõnnetuste arv veelgi suurem. Parklates toimunud juhtumitest on 70% seotud parkimiskohale liikumisega või sealt äraliikumisega, mistõttu parkimiskoha õige laius mõjutab õnnetuse aset leidmise tõenäosust märkimisväärselt.
„Eesmärk on suunata autojuhtide tähelepanu ohtlikele parklatele ja suunata neid ühes sellega vältima liiklusohtlikke parklaid. Oleme pea aasta püüdnud juhtida kaubanduskeskuste tähelepanu liiga kitsastele parkimiskohtadele. Mõned kaubanduskeskused nagu Rocca al Mare või Tartu Lõunakeskus on enda parklad juba ümber jooninud laiemaks, lähiajal on seda teha lubanud ka Kristiine Keskus, Ülemiste keskus ja Mustamäe Keskus. Kahjuks on aga kaubanduskeskuste omanikke, kes endiselt ei näe kitsastes parkimiskohtades probleemi. Seetõttu olime sunnitud koostöös Tallinna Transpordiametiga esimesed hoiatavad infotahvlid kahe kaubanduskeskuse parklasse paigaldama. Kui parkla korda saab, võetakse märgid maha,“ ütles Liikluskindlustuse Fondi tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst.
Paari aastaga on parklates toimunud liikluskindlustusjuhtumite arv järk-järgult tõusnud. Kui 2014.a oli see osakaal kõikidest liikluskindlustusjuhtumitest 32%, siis 2016.a oli see juba 37%. Eestis toimunud parkimisjuhtumite kogukahju oli 2016 aastal ligi 10 miljonit eurot, mis on viiendik kõigist Eestis toimunud juhtumite kahjust. Sellele lisanduvad vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustuse) kahjud.
Parklad, kus parkimiskoha laius ei vasta soovituslikule standardile, on lisaks sõidukitele ohtlikud ka väikelastega peredele. Mitmes kaubanduskeskuse parklas on parkimiskohad niivõrd kitsad, et auto uksi on raske avada nii, et täiskasvanu mahuks lapsi tagaistmel turvavarustusse kinnitama. Selleks, et turvavööd lastel mahuks kinnitama, tuleb parkimiskohalt enne välja sõita ja siis alles on võimalik laste turvarihmad kinnitada. See aga on liikluseeskirja rikkumine, sest turvavarustust kinnitamata ei tohiks sõitu alustada. Samuti ei arvestata pahatihti uste avamisel kõrvalseisva auto lähedusega ja põhjustavad seetõttu teistele sõidukitele uksetäkkeid.
Parkimiskohtade paigutamist ja laiust käsitleb „Linnatänavad“ standard, mille väljaandjaks on Eesti Standardikeskus. 2016 aasta kevadel hakkas kehtima uus standard, mis sätestab kaubanduskeskustes olevate parkimiskohtade laiuseks 2,7 m, tavaparklas 2,6 m. „Eelmisel kevadel koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengi Kristjan Kaljaga valminud mõõtmistulemused kaubanduskeskuste parklates näitasid, et mitte ükski 20-st mõõdistatud parklast ei vastanud ka vanale, 2003.a kehtinud standardile. Parklakohad olid oluliselt väiksemad soovituslikust toonasest mõõdust 2,6m, mis oli sätestatud kaubanduskeskustele,“ lisas Käärst.
Eesti Liikluskindlustuse Fond tuletab meelde, et parklates kehtib liiklusmärkide puudumisel „parema käe reegel“ ning autosse sisenemisel ning väljumisel tuleb olla uste avamisel ettevaatlik, et ei vigastaks uksega teisi autosid. „Kui siiski juhtub liiklusõnnetus, tuleb õnnetuse asjaolud ning autode kahjud kirjalikult fikseerida ning pildistada, samuti üles joonistada juhtunu skeem. Ära tuleb märkida, kes põhjustas juhtumi ning allkirjastada dokument mõlemapoolselt,“ ütles Eesti Liikluskindlustuse Fondi tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst. „Oluline on meeles pidada, et piltidel oleks hästi näha sõiduki kahjud. Kahju saaja peab pöörduma esimesel võimalusel enda või vastaspoole kindlustusandja poole kahjude hüvitamiseks,“ lisas Käärst.
LKF on liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ja ning hallata liikluskindlustuse registrit. LKF hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud kahjud. LKF on lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja hüvitusorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF-i juures tegutseb ka liikluskindlustuse lepitusorgan.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
