Veebiplatvormidele plaanitakse kehtestada uusi nõudeid

teenuse või kauba müügi korral ei tohi tarbijaid nende päritolu tõttu diskrimineerida, seades eri piirkondade ostjatele erinevaid müügitingimusi või piirates teenuste ja kaupade kättesaadavust riigiti;tarbijaid ei tohi automaatselt ja ilma nendepoolse nõusolekuta teisele veebilehele ümber suunata;kaupleja peab veebilehel aktsepteerima kõiki EL piires väljastatud VISA ja Master kaarte. Pangalingi korral tuleb lubada ka ülekannet arveldusarvele, kui klient on valmis seda tegema;kaupleja võib teha erinevaid hinnapakkumisi, kuid need peaks olema kõigile võrdsetel alustel kättesaadavad, mitte erinema tarbija asukoha põhjal. Toote netohind peab olema kõikidele EL tarbijatele sama, brutohind võib objektiivsetel põhjustel erineda;kauplejatevahelised kokkulepped (vertikaalkokkulepped), mis kohustavad tegutsema neid tingimusi rikkudes, on tühised;kauplejatele säilib siiski lepinguvabaduse põhimõte, kuid nad peavad eri liikmesriigis erinevaid kauplemistingimusi kehtestades järgima, et tingimused ei läheks loetletud nõuetega vastuollu.

Teine algatus on suunatud illegaalse sisu eemaldamisele veebiplatvormidelt. See tähendab, et veebiplatvormidel ei tohi levitada vihkamist, vägivalda ja terrorismi õhutavat sisu ning sellise sisu avalikustamisega tuleb järjepidevalt võidelda. Illegaalse veebisisu avastamiseks ja eemaldamiseks peaks veebiplatvormid tegema tihedat koostööd ametiasutustega ning looma endale mehhanismi, mille kaudu saaks ebaseaduslikust sisust teatamist kiirendada ja lihtsustada.

Kolmas algatus peaks aitama e-kaubandust erivajadustega inimestele ligipääsetavaks ja lihtsamaks teha. Näiteks saab veebiplatvormide sisu edasi anda innovaatiliste navigatsioonilahenduste, mittetekstilise sisu (nt piltide) kirjeldamise, värvide, keelekasutuse, heli ja muude taoliste meedete kaudu, mis lihtsustaks erinevate puuetega isikutele veebiplatvormi kasutamist.

Lihtsustatakse digimajanduse maksustamist

Praegu Euroopa Liidus kehtiva korra järgi maksustatakse osutatud telekommunikatsiooniteenused, ringhäälinguteenused ning elektroonilised teenused alati selles liikmesriigis, kus asub teenuse saaja, ning selle liikmesriigi maksumääraga (MOSS-erikord).

MOSS erikorda plaanitakse edaspidi laiendada kõikidele EL-s pakutavatele teenustele ja kaupadele ning see on kavandatud toimuma kahes etapis.

Alates 2019. aastast saab veebikaupleja alla 10 000 eurose piiriülese e-teenuste käibe korral rakendada soovi korral oma koduriigi reegleid, kuid üle selle summa tõusva käibe korral tuleks käive registreerida igas liikmesriigis või kasutada MOSS-erikorda. Ka kolmanda riigi ettevõtjad saavad MOSS-i kasutamise õiguse.

Eesti näitel tähendaks see, et kui Eesti ettevõte osutab piiriüleselt elektroonilisi teenuseid ja käive jääb alla 10 000 euro aastas, siis loetakse käibe toimumiskohaks Eesti, mitte teenuse saaja riik. Sellisel juhul peab Eesti ettevõte järgima üksnes Eesti arve esitamise reegleid, mitte iga sihtriigi reegleid.

Teine etapp on planeeritud 2021. aastasse - siis laieneks MOSS-erikord ning 10 000-eurone piirmäär laieneks juba kõikidele kaupadele ja teenustele. Kui kaupu müüakse kolmanda riigi veebiplatvormi kaudu ja kauba väärtus on alla 150 euro, vastutab käibemaksu arvestamise ja tasumise eest veebiplatvorm.

Algatustega seotud määruste viiteid ning muudatuste lühiselgitusi saab lugeda siit.