Autor: Kaubandus.ee • 7. november 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul oleks e-kaubanduse käibemaksupaketi vastuvõtmine Eesti eesistumise üks olulisemaid töövõite selles valdkonnas. „Selle kokkuleppe näol oleks tegu nii e-kaubanduse kui ka maksude valdkonna ühe tähtsama otsusega Eesti eesistumise jooksul. Ühe sammuna tehakse selle kaudu väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele käibemaksu tasumine ja arvestamine piiriüleste e-teenuste pakkumisel lihtsamaks,“ sõnas Uusküla ja lisas, et esimene suurem muudatus puudutab käibemaksu künnise kehtestamist piiriüleselt osutatavatele elektroonilistele teenustele.

„Seni kehtinud korra järgi tuleb ELi sees teises liikmesriigis neid teenuseid tarbijale pakkudes maksta tarbijariigi käibemaksu alates esimesest eurost. Uue korra alusel tekib piiriülesel elektrooniliste teenuste osutamisel tarbijariigi käibemaksu tasumise kohustus 10 000 euro künnise ületamisel,“ selgitas Uusküla.

Teine suurem muudatus puudutab elektroonilistele teenustele kehtiva erikorra ja selle künnise laiendamist ka kaupade kaugmüügile alates aastast 2021. „Praegu tasub ettevõte kaupade puhul tarbijariigis käibemaksu kaupade kaugmüügile kehtivate piirmäärade järgi, mis alates 2021. aastast kaotatakse,“ sõnas Uusküla.

10 000 eurone künnis kehtib liikmesriikide kohta kogumis, mis tähendab seda, et kui ettevõte pakub näiteks elektroonilisi teenuseid mitmes liikmesriigis, siis 10 000 euro suurune künnis arvutatakse kõikide piiriüleste tehingute pealt kokku.