Orkla Eesti: Tarneaugud on suur teema

„Mõõdame väga täpselt, miks on tarneaugud tekkinud,“ rääkis Kibe ning lisas, et eelmisel aastal polnud Kalevis ühtegi juhust, kus tarneaugu põhjuseks oleks olnud see, et toormetarnija ei suuda õigel ajal vajalikke materjale tarnida.

Kibe sõnul on tänavu siiski olnud üks olukord, mis seisnes selles, et üks toormepartii ei olnud meile kasutamiseks lihtsalt sobiv. „Olime sunnitud partii tagastama, aga kuna kõneksoleva toorme tarneaeg on pikk, siis tekkis paratamatult ka valmistoote tarneauk. Selliseid asju tuleb ikka ette,“ rääkis ta.

Orkla Eestil on välja kujunenud väga tugev tarbijabaas ja seal nad suurt riski ei näe.

„Orkla tsentraalses ostuosakonnas on meil tänavu kolm suurt võtmesõna, millele eriliselt tähelepanu pöörame. Esimene neist on toormaterjalide tarnekindlus. Tahame, et tarnija tarniks meile optimaalseid koguseid ja tihedamini. Teiseks on innovatsioon ehk ootame tarnijatelt, et nad tuleksid meie juurde innovaatiliste ideede ja uute toormega. Kolmas on kulude vähendamine ehk otsime koostöös tarnijatega võimalusi, kuidas olemasolevat kulu optimeerida,“ ütles Kibe, kes esineb ka Pärnu Tarneahelakonverentsil 23. märtsil.

Tarneaugud jaekettides

Orkla Eesti ostuprognoosid baseeruvad valmistoote müügiprognoosil. „Müügiprognoosis on kirjas kui palju ja milliseid tooteid planeerib müügiosakond tulevikus müüa. Selle põhjal tekib ostuosakonnale materjalide hankimise vajadus. Kui müük on planeeritust parem, siis on oht, et tarneahelas võib tekkida valmistoote tarneauk, kuid selleks on meil omad kokkulepped ja puhvrid,“ sõnas Kibe.

Ettevõte puhverdab tegeliku müügi kõikumisi, aga kui kõikumised on suuremad, siis tekib tarneaugu oht. „Teiselt poolt on ohuks ka valmistoote säileaeg. See tähendab, et toode jääb kätte ja me ei jõua seda ära müüa „parim enne“ aknas.“

Täpsem planeerimine

Kibe sõnul läheb müügi- ja ostuosakonna koostöö järjest paremaks. „Oleme partnerid ja n-ö tekisikutamine ei vii kuskile – pigem otsime lahendusi. Kui meil on probleem, siis püüame sellest õppida ja õppida nii, et me ei kolistaks kogu aeg samades ämbrites,“ ütles ta. Lisades, et probleemi tekkides istutakse maha ja arutatakse, mis selleni viis. Seejärel proovitakse süsteemis teha parandusi, et edaspidi sellistesse olukordadesse enam ei satuks. „Iga probleem on võimalus õppida ja oma süsteemi paremaks teha.“

Orkla Eesti on panustanud palju ka planeerimisse – värvanud juurde inimesi ja investeerinud tarkvarasse, et tõsta planeerimise võimekust.

„Planeerimine on see koht, mis seob müügi vajadused ja ülejäänud tarneahela võimalused. See ei puuduta ainult ostu, vaid ka tootmist ja erinevaid lülisid tarneahelas,“ sõnas ta.

Kibe tõi näite, et kui müügiosakond tuleb sooviga müüa midagi oluliselt rohkem, siis on vaja tootmisel sellele reageerida. „Planeerimisosakond on seda protsessi teinud palju sujuvamaks ning meil on tootmisliinid üsna täis planeeritud.“  Kibe ütles, et täna panustavad nad sellele, et planeerimine oleks veelgi täpsem.

Tutvu 22. -23. märtsil toimub Pärnu Tarneahelakonverentsi "Midagi on  puudu" kavaga SIIN. Orkla Eesti ostujuht Peeter Kibe esineb 23. märtsil teemaga "Kogemuslugu: toimiv hankesüsteem ja head tarnijasuhted."

Autor: Harro Puusild, Tööstusuudised.ee toimetaja