Tööjõupuudus pitsitab eelkõige jae- ja hulgikaubandust
Möödunud aasta neljandas kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 8553 vaba ametikohta. Vabu töökohti jagub enim haridusse ja kaubandusse, kus on ka tööjõuliikumine jätkuvalt suurim.
Neljandas kvartalis oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade koguarv veidi alla 584 000. Vabad ametikohad moodustasid kõikidest ametikohtadest 1,5% ning neid oli kõige rohkem hariduse (1435) ning hulgi- ja jaekaubanduse (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1431) tegevusaladel.
Lidl Eesti teatas, et kergitab tänavu töötajate palku keskmiselt 4,5 protsenti. Teised jaeketid liiguvad samuti palgatõusu suunas, ent tõusude maht ja ajastus erinevad.
Jaekaubanduse koondkäive on viimase nelja kvartali jooksul püsinud praktiliselt samal tasemel ja sektori juhid on muutunud varasemast pessimistlikumaks, rääkis Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv Äripäeva raadios.
Eesti toidupoodide lahtiolekuajad on Euroopa mõistes liiga pikad ning nende lühendamine võiks aidata ohjata kasvavaid kulusid, rääkis Rimi Eesti Food juht Kristel Mets. Samas nendib ta, et inimesed on harjunud pikka aega avatud poodidega ja muudatus oleks tarbijatele valus.
Keila Tarbijate Ühistu sulges mullu ühe kaupluse, tegi investeeringuid teiste uuendamisse, viis läbi viimaste aastate suurima palgatõusu ning valmistub nüüd Keilas konkurentsi oluliseks tihenemiseks.
Kaupmeeste igapäevatöös tehakse kümneid kordi päevas tegevusi, mis näivad tühised: PDF-failide ümbertrükkimine, arvete käsitsi sisestamine, tellimuste korrigeerimine. Ometi neelavad need protsessid märkimisväärse osa ettevõtte tööajast ja palgakulust.