Rimi Eesti juht: toidupoodide lahtiolekuajad võiksid olla lühemad, aga muutus oleks valus
Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et juba enne 1. juulist kehtima hakanud käibemaksutõusu oli juba langus märgatav. “Toidukaupluste käive vähenes juunikuus 3,6%, sama trend jätkub ka juulis,” selgitas Mets. Ta tõdes, et juunikuu viimasel päeval oli väike hüpe – osteti kuivaineid veidi varuks, aga ei midagi olulist,” lisas juht.
Kui küsida, kas inimesed ostavad vähem, kuna söövad vähem, vastas Mets, et selgeid põhjuseid on raske tuvastada. „Usun, et visatakse vähem toitu ära ning tarbitakse ostetu lõpuni. Vähem ostetakse valmistoitu, ostetakse ise tooraine ning valmistatakse rohkem toitu ise,“ tõi ta välja võimalikud selgitused.
Mets slgitas, et käibemaksutõus ei mõjutanud kõigi toiduainete hindu. „Päris mitukümmend toodet, näiteks kilepiim, jäid hinnatõusust puutumata.“
Toidupoed ei ole täna uhkemad kui varem
„Mis puudutab poodide arengut, siis need pole täna sugugi uhkemad kui viis või kümme aastat tagasi. Kõik on suhteliselt sarnane,“ ütles Mets hommikuprogrammis.
Ta tõi näitena, et Rimil oli viis aastat tagasi 96 000 ruutmeetrit müügipinda, nüüd 98 000 – vahe on marginaalne. Selle aja jooksul on suletud 11 ja avatud 9 kauplust. „Arvuliselt oleme vähenenud,“ märkis ta.
Mets möönis, et ka toidukaupluste pind ei ole viimase viie aastaga oluliselt kasvanud. “Usun, et räägin kõikide toidukauplejate nimel, et me hea meelega ei ehitaks väga kalleid hooneid. Nõuded, mis tulevad riigilt hoonele endale kui ka sellele sisustusele, mida me täitma peame, on loomulikult kallid,” rääkis Mets.
Poed olgu lühemat aega lahti
Eesti poodide lahtiolekuajad on Metsa hinnangul Euroopa mõistes pigem pikad. „Eestimaalased on sellega väga harjunud, et poed on kaua avatud. Kui hakata midagi muutma, on see pikk ja valus protsess,“ nentis ta.
Suurim kuluartikkel on Rimi jaoks endiselt tööjõud, isegi iseteeninduse kasvu arvestades. „Lahtiolekuaegade lühendamine võiks ühel hetkel olla meie pääsetee. Näiteks tööpäeviti sulgeda poed kell 21 ja nädalavahetustel kell 18,“ pakkus Mets. Samas märkis ta, et selliseid muudatusi ei saa teha üksinda, sest see tähendaks ettevõttele otsest kahju.
“Ei teagi ausalt öeldes, kuidas seda asja õigesti lahendada,” arutles Mets.
Omamärgitooted on kasvuteel
Mets tõi välja, et Eesti jaeketid võiksid rohkem panustada omamärgitoodetesse. Kui näiteks Carrefouris ja Tescos moodustavad need 60% valikust, siis Eesti toidupoodides on osakaal palju väiksem. „Omamärgitooted tähendavad vähem vahendajaid, mis võimaldab pakkuda odavamat hinda ja teenida siiski kasumit,“ selgitas ta.
Samas ei tähendaks suurem omamärgitoodete osakaal valiku ahenemist. „Brändide kirevus küll väheneks, aga sortiment jääks ikkagi mitmekesiseks,“ ütles Mets.
Hetkel kuum
Viimase 1–2 aastaga on Metsa sõnul ostuharjumused ka mõnevõrra muutunud. „Piima- ja lihatoodete müük on püsinud stabiilsena, kuid kasvanud on puu- ja köögiviljade osakaal. Samuti on suurenenud huvi sooduspakkumiste vastu ning püsikliendihüvesid kasutatakse rohkem.“
Alkoholimüük on samal ajal vähenenud. „Ei oska öelda, kas tarbimine on vähenenud või on see kolinud Lätti või spetsiaalsetesse alkoholipoodidesse,“ märkis Mets.
Kokkuvõttes arutles Kristel Mets intervjuus, kuidas maksutõusu mõju tarbimisele on mitmetahuline ning kuidas toiduhindu võiks aidata ohjeldada näiteks lühemad lahtiolekuajad ja optimeeritud sortiment. Ta pakkus ka välja, et toidukäibemaksu mõju võiks katsetada esmalt väiksemas mahus ning rõhutas koostöö vajadust, et suured muudatused oleksid realistlikud ja jätkusuutlikud.
Küsis Hando Sinisalu.
Seotud lood
Vaid üks inimene kaheksast saab lubada omale tooteid, mis talle päriselt meeldivad.
Üldine trend: Maxima maine langeb ja Rimi oma tõuseb kõigis kolmes Balti riigis
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
