E-kaubandus ei sureta kaubanduskeskusi

T1 Mall of Tallinnat arendav Pro Kapitali juhatuse esimees Allan Remmelkoori sõnul on need ajad möödas, kus e-kaubandust ja tavapärast ostlemist peeti üksteist söövaks ja konkurentsi osaks. „Praegu vaadatakse jaekaubandust ja e-kaubandust kui suure pildi erinevaid külgi. Tänased edukad kaupmehed on need, kes tegutsevad mõlemal pool,“ sõnas ta Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki korraldatud kinnisvarakonverentsil.

„Täna on Eesti e-kaubanduse osakaal kogu jaekaubanduse kogukäibest 3,6%, mis on väga väike,“ ütles Eesti E-kaupmeeste Liidu tegevjuhi Signe Kõiv. Eelmisel aastal kasvas e-kaubanduse osakaal 36% ning Kõivu sõnul on tempo suur. Suurte jaekaubandusettevõtete e-kaubanduse käive siia osakaalu sisse ei jookse, kuna see on jaemüügi kogukäibe osa. Kõiv rääkis, et e-kaubanduse käibeks loetakse nende ettevõtete käivet, kelle põhitegevusala on jaemüük posti või interneti teel.

„Kui mõelda e-kaubanduse peale, siis see on integreeritud müügikanal. Kõik suured vaatavad omni-channel kaubanduse poole, kuna seal nähakse edu võtit,“ rääkis Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.

Kõivu sõnul ei lähe enam keegi hotelli kohapeale tuba kinni panema. „Reisid ja majutusteenused jäävad internetti. Toidukaupade tellimine on tulnud alles paar aastat tagasi ning kui vaadata uuringuid, siis see valdkond kasvab kõige kiiremini. Need asjad ei vaja proovimist ning selles vallas ootaks ka laienemist üle Eesti,“ ütles Kõiv. Tema hinnangul lähevad sellised esmatarbe- ja toidukaubad internetti.

„See, mida tahad katsuda ja proovida, võetakse tavapoest, kuid kõik oleneb logistika arengust,“ rääkis Peil. Ta lisas, et ta näeb, et toidukaupade jaeketid liiguvad pakiautomaatide poole, kuhu on võimalik kaupa tellida.

Remmelkoor rääkis, et Tallinnas on sul võimalik 10 minutiga jõuda kaubanduskeskusesse, kus saad tooteid katsuda ja kogeda emotsioone. „See ei ole võimalik enamikes Euroopa suurlinnades. Seal pead sa sõitma 30 minutit või üle selle, et jõuda keskusesse. Mingist ajahetkest hakkab sulle e-kanal tunduma atraktiivne,“ sõnas ta. Remmelkoor lisas, et meie lähedus mängib siin kaubanduskeskuste kasuks.

Oluline panustada üldaladele ja uutele kaubamärkidele

Remmelkoor rõhutas, et järjest enam on oluline pöörata tähelepanu keskuse üld aladele. „Arvestades, kui kaua sa keskuses aega viidad, siis üld aladel viibivad kliendid rohkem aega. Meelelahutus tähendab meeleolu, millise tunnetuse ja kuidas sa ennast keskusesse sisenemisest kuni väljumisest tunned - kas sa oled väsinud ja tahad kiiresti koju ära. Väga olulist rolli mängib siin ka valgustus, helitaust, käiguteede loogika, kasutusmugavus. Sinna panustatakse palju rohkem, kui varem,“ sõnas Remmelkoor.

Uue keskuse juht on nõus väitega, et tänased kaubanduskeskused on väga sarnase kattuva kaubavalikuga. „Selle taga on arendajate endi mugavustsoonis viibimine,“ ütles Remmelkoor.

Tema sõnul ei ole uute kaubamärkide siia toomine lihtne töö. „Täna tegelen sellega iga päev. Kui saame uude keskusesse 5% uusi kauplusi, siis see on suur saavutus. Julgen öelda, et avame 40-50 uut kauplust, mis on Eestis või Tallinna mõtted uudsed või siis kaubanduskeskuse osas. See kõik nõuab tööd,“ rääkis Remmelkoor. Ta lisas, et LPP Estonia ja H&M võtavad keskusest küll suure pinna ära, aga sellega ei ole võimalik eristuda ja ainuke eristumise võimalus nendega on see, et lähinaabruses ei ole konkureerivat keskust. „Tarbijad tahavad uut ja on uue asja eest nõus maksma ning 5 minutit pikema tee sõitma.“