Autor: Kaubandus.ee • 12. september 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Keskklassi iseloomustavateks tunnusteks peetakse eelkõige isikliku eluaseme omamist, lisakulutuste tegemise võimalust pärast igakuiste vajalike ostude tegemist ja arvete maksmist, võimalust lubada endale uue või kasutatud auto ostmist ning vähemalt kord aastas välismaal puhkusereisil käimist.

„Ennast keskklassina tajuvate Eesti elanike seas on enam 25-34-aastaseid inimesi. Noored liigitavad ennast keskmisest sagedamini ka jõukamasse või kõrgemasse keskklassi kuuluvaks. Puudustkannatavaks või vaeseks loevad end keskmisest sagedamini muust rahvusest 50-74-aastased väiksema sissetulekuga inimesed,“ kommenteeris uuringutulemusi Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Jõuka või kõrgema keskklassina tajub ennast 7% Eesti elanikkonnast, ligi pooled elanikest peavad ennast madalamasse keskklassi kuuluvaks ning 14% tajub ennast puudustkannatava või vaesena.

End kõrgemasse keskklassi või keskklassi liigitavad inimesed peavad keskklassi tunnuseks eelkõige välismaal puhkusel käimise võimalust. Nooremad ehk 25-34-aastased inimesed tähtsustavad keskklassi kuulumise puhul auto ostmise võimalust. 35-aastased ja vanemad vastajad toovad keskklassi tunnusena sagedamini välja suuremate säästude omamist. Vastajad, kes tajuvad ennast puudustkannatavaks või vaeseks, peavad keskklassi iseloomustavaks jooneks lastele tasulise hariduse võimaldamist.

Keskklassi kuuluvaks võib uuringus osalenute arvates pidada inimest, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 1450-2200 eurot. Keskklassi kuuluva neljaliikmelise pere igakuise vaba raha tajutud jäägiks on uuringutulemuste põhjal 940 eurot.

Küsitluses osalenute arvates kuulub Eestis keskklassi ligi kolmandik elanikkonnast.

„Uuringus osalenute poolt välja toodud sissetulekute ja vaba raha kriteeriumi järgi kuulub Eestis keskklassi ligikaudu 10-20% elanikest.Keskklassi iseloomustavat netosissetulekut 1450-2200 eurot kuus ühe pereliikme kohta teenib Eestis umbes kümnendik elanikest. Säästude järgi kuulub keskklassi hinnanguliselt 20% leibkondadest, kuid sääste on paljudel peredel siiski napilt. Swedbankis on rohkem kui pooltel klientidel likviidseid varasid vaid alla 500 euro. Kui vaadata füüsilisi varasid ning elustiili, siis kuulub keskklassi rohkem kui 30% elanikest. 80% rahvastikust on oma eluruumi omanik, üle 50% leibkondadest omab autot. Samas on eluasemed sageli üsna väikesed või kehvas seisus ja 40% autodest on üle kümne aasta vanad. Nädalast puhkust kodust eemal saab endale lubada 70% leibkondadest,“ ütles Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Keskklassi kriteeriumid erinevad riikide lõikes ning sotsiaal- ja majandusteadlased on aja jooksul keskklassi erinevalt defineerinud.

„Suurt keskklassi peetakse ühiskonna ja majanduse stabiilsuse eelduseks. Kuigi riigiti määratletakse keskklassi erinevalt, ollakse ühisel arusaamal, et keskklassi kuuluva inimese sissetulek võimaldab tal oma eluga ilma raskusteta hakkama saada ning tal jääb igakuiselt vaba raha säästmiseks, investeerimiseks või vajadusel suuremate kulude tegemiseks,“ selgitas Voomets.

„Keskklassi kasvule aitavad kaasa suur tööhõive, sissetulekute kasv ja ettevõtete majandustegevuse soodustamine. Keskklassi suurust mõjutab ka maksupoliitika. Eesti kõrge tööhõive ja kiire palgakasv aitavad küll kaasa inimeste elatustaseme tõusule, kuid suurenenud tööjõukulud vähendavad ettevõtete kasumlikkust ja pidurdavad konkurentsivõime paranemist,“ ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.