19. september 2018
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaubanduse väljakutsed keskkonnasõbraliku ostukeskkonna loomisel

Ülemaailmne üleskutse plastikust loobumiseks teenib üllast eesmärki, kuid missugused on sellega seonduvad väljakutsed kaubandusmaastikul, küsib Meediagrupi turundusjuht Evelyn Lume.
Perforeeritud riiulitega Sigma süsteem Soome supermarketis

Viimasel ajal mitmed kodanikualgatuse korras toimunud prügikoristuste aktsioonid on vägagi eredalt valgustanud kitsaskohti nii meil kui mujal, võimaldades selgelt väljendada mõtet, et prügi ja jäätmed on globaalne probleem, millele kiire lahenduse leidmine on hädavajalik. Sihtasutuse World Economic Forum raporti kohaselt on tõenäoline, et aastaks 2050 on maailma meredes rohkem plasti kui kalu.

Plastijäätmete kasvades on kasvanud ka tarbijapoolne huvi, kas kaubanduse valdkonnas astutakse piisavalt samme selle probleemi lahendamise suunas. Plast leiab tänapäeval kasutust paljudes erinevates tööstusharudes ning materjalina on tal omad eelised. Plasttooted on kerged, vastupidavad ja kergesti valmistatavad. Kas täielik välistamine on ikka lahendus?

Septembri alguses Iirimaal Dublinis toimunud Rootsi jaetarvikute suurtootja HL Display aastakoosolekul sõnastatud eesmärgid olid selged - ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on kriitiliselt tähtis pakkuda kaupmeestele jätkusuutlikke ja pikaajalisi lahendusi, mis aitavad vähendada jäätmete teket ning suurendada ümbertöödeldud ja alternatiivsete, looduslikku päritolu, materjalide osatähtsust. Viimase väljatöötamisel on pandud suurt rõhku koostööle teadusinstituutidega, mille tulemuseks on loodusliku materjali baasil toodetud biolagunev plast, mille kasutust juba poekeskkonnaski hinnaribade kujul edukalt testitud. Tähtsama võtmesõnumina jääb siiski kõlama algsest toormest valmistatud materjali ehk nafta baasil toodetud mittelaguneva plasti kasutuse vältimine.

Fookusesse on võetud ka kaubandusettevõtetes tekkivate toidujäätmete hulk, millest väga suure osa moodustavad puu- ja köögiviljad. Senised eksponeerimislahendused selle tootegrupi riiuliea pikendamisel just palju eeliseid ei oma, tihti kannatab toodete kvaliteet ning ka väljapaneku visuaalne pool. Uuringu kohaselt on 24% ostlejatest nõus vahetama oma esmase ostukoha parema ja mitmekülgsema puu- ja juurvilja valikuga kaupluse vastu (The Nielsen Perishables Group, Food Marketing Institute - The Power of Produce 2016). Prantsuse, Suurbritannia ja Põhjamaade, sh ka põhjanaaber Soome supermarketites kogub poolehoidu perforeeritud riiulitega Sigma süsteem, mis tänu õhuringlusele tagab värsketele viljadele paremad säilimistingimused. Lisaks mõjuvad kalde all ümara servaga riiulid üldpildis erakordselt atraktiivsena, mis omakorda tõstab oluliselt kogu tootegrupi nähtavust, kasvatates seeläbi ka müüki. Siinkohal on eeskujuks näiteks USA supermarketite kett Safeway, mis pärast nn öko-riiulite paigaldamist üle 400 kauplusesse kasvatas 4 aasta jooksul puu- ja juurviljade müüki 26% ning vähendades samal ajal jäätmeid 9% võrra. Nimetatud süsteem on käesoleval aastal Suurbritannias ja Iirimaal nomineeritud POPAI auhinnale kaubandusinnovatsiooni kategoorias.

Jäätmevaba ehk zero waste elustiiliga kaasaminejate hulk kasvab, mistõttu peab ka kaupmees suutma mõistliku aja jooksul vastavalt kohaneda. Keskkonnasäästlikku mõtteviisi kaubanduses toetab oluliselt lahtiselt müüdavate kaupade osakaalu suurendamine, samuti on neil toodetel võrreldes eelpakendatud kaupadega kuni 3 korda väiksemad lao-, transpordi- ja pakendamiskulud. Lisaks maiustustele, kuivatatud puuviljadele ja pähklitele leiavad tee dosaatorisse üha tihedamini ka kuivained ning kliendi jaoks on meeldiv võimalus doseerida omale sobiv kogus konkreetset toodet või luua just talle meelepärane toodete segu. Dosaatorite kasutamine kaubanduspinnal annab rohkem valikuvabadust nii ostjale kui müüjale, võimaldades viimasel rikastada tootesortimenti ja kohaldada pakkumisi just vastavalt kohaliku turu nõudmistele, tagades sellega toodete kvaliteedi ja värskuse.

Jäätmete vähendamisega seonduvaid väljakutseid jätkub nii tarbijale kui ka kauplejale, kuid ainult teavitustöö üksi on vähetõhus. Tulemused tagab, nagu ühisaktsioonidki on näidanud, tegutsemine ühise eesmärgi nimel.

Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kaubanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Maarit EermeKaubandus.ee juhtTel: 514 4884
Cätlin PuhkanKaubandus.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 5331 5700
Merit VõigemastKaubandus.ee toimetajaTel: 5471 0757