Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elamust tuleb pakkuda igapäevaselt
“Meelelahutus ehk täpsemalt elamuskaubandus on Astri Grupi DNAs olnud esimesest päevast peale. Meie missiooniks on luua kaasaegseid keskkondi vaba aja veetmiseks ja ostlemiseks,” ütles Hage.
Tema sõnul sai neil alustatud väiksemate vahendite ja lihtsamate tegevustega. Näiteks rajasid nad 2001. aastal Lõunakeskusesse ronimisseina, mis oli tol ajal väga uuenduslik lähenemine. Hage ütles, et aja jooksul kasvas ideede, vahendite ja meelelahutuse osakaal ning nüüdseks on lisandunud näiteks seikluspark, kaks liuvälja ja kino.
“Eesti mõistes “esimesi” on Astri Grupil enda nimel päris mitu: esimene kino, mänguväljak, seikluspark ja esimene teine liuväli kaubanduskeskuses, üks esimesi spordiklubisid ja bowling’uid kaubanduskeskuses ning esimene uue ajastu turg.”
PetCity tegevjuhi Hendrik Tibari sõnul tahavad tarbijad meelelahutust järjest rohkem. “Meelelahutus aitab klienti emotsionaalselt brändiga siduda ning seetõttu on meie eesmärk korraldada vähemalt kaks üritust/sündmust kuus.”
Tibar rääkis, et neil on töötanud teemad/meelelahutus/üritused, mis on otseselt seotud lemmikloomadega või nende omanikega. “Oleme tänu meelelahutusele ning harivatele üritustele saanud just oma kliendid kauplustesse.” Tema sõnul lihtsalt kontserdi korraldamine kaupluses ei toimiks nii efektiivselt. “Meil on väga edukad olnud näiteks erinevate koeratõugude päevad, kus inimesed saavad teada rohkem oma lemmiktõust, koolituspäevad lemmikloomade tervisest, nende käitumistavadest jms,” selgitas Tibar.
Keskuses viibimine peab olema meeldiv
Pro Kapitali juhatuse esimees Allan Remmelkoor on arvamusel, et meedias ja arvamusruumis kasutatakse sõna meelelahutus kaubanduskeskustega seoses vales kontekstis. “Meelelahutus peab olema kogu keskuses viibimise aeg ja protsess, mitte kusagil toimuv kontsert, kus aktiivselt n-ö osaletakse.”
“Keskus peab looma meeleolu, mis ei muuda seda poole tunni pärast tüütuks ja väsitavaks nagu pahatihti meeste puhul probleemiks.” Remmelkoor sõnas, et külastajatele tuleb luua tunnetus justkui nad viibivad avaras linnaruumis, mitte tehislikus hoones. Tema hinnangul ei pea keskus tooma kuskile väljakule Tanel Padarit esinema, et see mõjuks võluvitsana kord nädalas või kuus. “Keskuses viibimine peab olema tunnetuslikult meeldiv, kuna asjade ostmiseks ei pea enam keskustes käima – kõiki asju saab osta 24/7 läbi oma nutiseadme.”
Ka Hage nõustub, et loodud kaubandus- ja meelelahutuskeskkond peab olema mõnus koht nii lähedal elavale kogukonnale kui ka kaugemalt tulijale nii vaba aja veetmiseks kui ka ostlemiseks. “Mõni soovib minna lapsega kinno või uisutama, teine sõpradega uusi trendikaid tänavatoidukohti avastama, kolmas otsib hoopis rahulikku kohta, kus kohvi kõrval veidi töötada,” rääkis Hage. Tema sõnul on ilmselgelt oluline ka lastele suunatud meelelahutus nagu mänguväljakud, lasterestoranid ja üritused.
PANE TÄHELE!
Millega kaubanduskeskuses meeleolu luua
Valgus. Valgustus, mis jaotub ühtlaselt, mitte tugevate ja nõrkade laikudena põrandal, mis silmi väsitavad. Maksimaalselt loomulikku valgust.
Heli. Helitaust mitte liiga tugev ega ka uinutav. Üldine müratase üldaladel – on keskusi, kus tekib inimeste jutust häiriv ja väsitav foon.
Lihtne liikumisteekond. Pole ühesuguste koridoridega ristmikke ja inimesed ei eksle. Kauplused on lihtsalt leitavad.
Ergonoomiline mööbel istumiseks ja puhkamiseks.
Üldine kujundus, mis pakub esteetilist meeldivat vaadet.
Allikas: Allan Remmelkoor
“Kui keskkond on nauditav, veedab klient kohapeal kauem aega ning külastab seda tihedamini, mille tagajärjel tekib nn win-win olukord, kus võidab nii klient, kaupmees kui ka keskkond ise,” ütles Hage.
Muuda ostukogemus meeldivamaks
Hetkel kuum
Hage sõnul on ostlemist kahte tüüpi: vajaduspõhine, kui otsitakse kindlat toodet ning “šoppamine”, kui rõhk on rohkem meelelahutusel ning nauditaval keskkonnavahetusel. “Kindlaid tooteid otsivate klientide ostukogemuse meeldivamaks ja mugavamaks muutmisel on oluline osa tehnoloogilistel lahendustel. Näiteks oli Lõunakeskus esimene keskus, kus oli tasuta wifi ja kinkekaart ning teine keskus, kus oli pakiautomaat,” rääkis Hage ning lisas, et mõlemas on saanud nn common sense vahendid.
Praegu paneb Astri rõhku sellele, kuidas muuta keskuses navigeerimine ja vajaduspõhiste toodete otsimine kliendile kiiremaks, mugavamaks ning lihtsamaks. “Samuti näeme võimalust klientide ostukogemuse personaliseerimiseks – e-kaubanduses on see juba iseenesestmõistetav,” ütles Hage.
Tema hinnangul on keskkonnavahetust otsivatele klientidele oluline, et seal oleks seletamatu “miski”, mis neid ikka ja jälle tagasi toob. “See “miski” tunne hakkab pihta kogukonna vajaduste selgitamisest, visioonist, ruumide planeeringust, kaupade kooslusest ja lõppeb imepisikeste, kuid oluliste detailidega nagu näiteks põrandakivi valikuga Balti jaama turu tänavatoidu alal,” loetles Hage.
Kuna Astri Grupp loob keskkondi nii klientidele kui ka kauplustele ehk koostööpartneritele, on oluline, et kliendid ja nendest lähtuv positsioneeringi vastaks koostööpartneri ootustele ja aitaks neil äri edukamalt teha.
Tibari sõnul peab iga kaupmees lähtuma oma spetsiifikast ja leidma just talle sobivad lahendused, et klient tahaks tema juurde ka nn tavakauplusesse tulla. “Tikuvõileivad ja kontserdid ilmselt müüke kasvatada ei aita. Küll aitavad näiteks kontserdid kaubanduskeskusesse kliente meelitada, aga mitte iga üksiku kaupmehe juurde,” selgitas ta.
Tehnoloogia kasutamine on tavapärane
“Tehnoloogia kasv on järjest igapäevasem ning see kindlasti kasvab. Mõned aastad tagasi olid kõiksugu infoekraanid, kus ka meelelahutust näidatakse, väga innovaatilised. Praegu on need vägagi tavapärased ja loomulikud,” ütles Tibar. Tema sõnul aitavad erinevad tehnoloogiad kaupmehel/keskusel ka kulusid kokku hoida.
Hage sõnul on tehnoloogia ainult üks osa elamuskaubandusest. “Astri Grupp eksperimenteerib pidevalt uute IT-lahendustega, kuid meelelahutuse poole pealt on põhifookus atmosfääri loomisel.”
Meelelahutus, mida kliendid ootavad
Tibari sõnul ei tohiks ta kliendina tunda, et ta pidi selle eest maksma, et teda kaubanduskeskusesse raha kulutama meelitati.
“Mina ootan kauplustelt ennekõike maailmatasemel klienditeenindust, ennast-unustavat kaubavalikut ja väljapanekut ning kiiret ostuprotsessi,” ütles Hage. Keskuselt ootab ja eeldab aga mõnusat ja hubast keskkonda, lihtsaid navigeerimislahendusi ja mitte-agresiivset reklaami/otsemüüki keskuse üldaladel.
Kõigeks veel tarbijad valmis ei ole
“USAs ja mujal katsetatakse tasulisi ehk sissepääsutasuga poode, kus on äärmiselt suur rõhk elamusel, klienditoel ja sisekujundusel. See teema tundub olevat selline, milleks Eesti kliendid tõenäoliselt veel valmis pole,” rääkis Hage.
Tibar usub, et Eestis ei töötaks meelelahutused, mis on teistes kultuurides olnud aastasadade pikkuste traditsioonidega – näiteks koeravõistlused, härjavõistlused. “Eestlastele on ka näiteks toit püham, kui mõnele teisele kultuurile ning seetõttu igasugu toiduga “mängimise” võistlused/tegevused pole väga edukad.”
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
