Autor: Maarit Eerme • 21. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maxima Eesti kiiresti riknevate kaupade ostuosakonna direktor Marge Kikas rääkis tootjate-hulgikaupmeeste ja jaekettide ühisseminaril “Kuidas jõuda jaeketis õige hinnani?”, et hinnamuudatusi võetakse vastu vastavalt lepingus märgitud etteteatamise tähtajale.

Prisma Peremarketi toidu- ja tarbekaupade grupijuhi Tõnis Tominga sõnul on neil kokku lepitud sortimendiperiood ja hinnad peaksid sellel periodil kehtima. “Erakorralised hinnamuudatused on ka võimalikud, aga see protsess on natuke keerulisem ja tuleb pikemalt ette teatada.”

Coop Eesti ostuosakonda tuleb erinevaid hinnamuudatuse taotlusi sisse sadu. “Mingil moel oleme jaekettidena väravavahid sellele, et tarbija jaoks lõpphind ei tõuseks,” ütles Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist ning ta lisas, et mõistagi on ka neil lepinguliselt ette nähtud tähtajad, millal saab hinnamuudatusi teha. “Ega me kergekäeliselt ei taha nendega leppida ning põhjendamata hinnatõusu vastu võtta.”

Rimile saab hinnamuudatusi esitada millal iganes ning need ei ole lepinguliselt piiratud. “Ideaalis peaksid hinnamuudatused käima sellel ajal, kui toimuvad sortimendi muudatused, sest siis on meil adekvaatne info teistelt koostööpartneritelt sama kategooria kohta. Meie vastused koostööpartnerile saavad sellisel juhul olla ka adekvaatsemad ja põhjendatud,” ütles Rimi Eesti ostudirektor Margus Amor.

Kuidas põhjendada hinnamuudatust?

“Hinnamuudatust peab põhjendama ja neid põhjuseid võiks olla kaks. Üks on puhtalt majanduslik põhjendus, mis seda hinnamuutust põhjustas. Aga teine oluline põhjus, miks tuleb põhjendada, on seetõttu, et kui hinnatõus jõuab turule, siis tegelikult on jaekett see, kelle käest küsitakse, miks hinnad tõusid,” rääkis Amor ning tema sõnul põhjendatakse teinekord hinnatõusu sellega, et soovitakse rohkem kasumit teenida. Rist tunnistas, et nad kohtlevad teinekord tootjaid hinnamuutuse vastuvõtmise osas mittetaotluslikult erinevalt. “Need tooted, mis on suure müügieduga ja suure turujõuga, siis nende käest küsime põhjalikuma põhjenduse kui teistelt.”

Prismas kehtib, nagu enamikus teistes kettideski, hinnamuudatuste jaoks Exceli põhi, kuhu tuleb sisestada vastav informatsioon hinna muudatuse kohta. Põhjuste osas tõi Tomingas välja, et kuna nad soovivad hoida püsivat soodsat müügihinna taset, siis on nad karmimad kui teised konkurendid. “Meie sortimendiperiood on keskmiselt neli kuud, mis ei ole ülemäära pikk aeg. Selle aja jooksul võiksid koostööpartnerid suuta planeerida hindu ja koguseid. Loomulikult tuleme vastu, kui sisendhindade muutus on väga suur nädalatega,” sõnas Tomingas.

Millal võib jaekett hinnatõusust keelduda?

“Jaekett võib hinnatõusust keelduda, kui see ei ole põhjendatud või see põhjendus ei ole piisav,” ütles Maxima Eesti kiiresti riknevate kaupade ostuosakonna direktor Marge Kikas. Tema sõnul on nad hinnaliidri positsioonil ja nad soovivad seda hoida, seega iga hinnatõus tuleb tarbijatele ära põhjendada. Coop soovitab vaadata suurte koostööpartnerite puhul seda, kuidas on võimalik hinnatõus toodete lõikes ära jaotada. “Lõppkokkuvõttes lepingust tulenevalt me päris hinnatõusust keelduda ka ei saa,” ütles Rist. Ta lisa, et kauplemine tähendab, et teinekord kaupa ei tehta. “Kui hinnatõus on põhjendamata või liiga järsk, siis teinekordki võib kaup katki jääda. Kui toode ei ole vastavalt oma parameetritele enam konkurentsivõimeline, siis otsitakse uus partner,” selgitas Rist.

Millised on nõuded kampaaniahindadele?

Kikase sõnul peab kampaaniahind olema atraktiivne. “Kampaaniatoodete puhul on veel oluline kokkulepitud lubadustest kinnipidamine, kokkulepitud koguste tarnimine ette nähtud ajal ning nende kvaliteet,” loetles ta.

Prisma Peremarket aga vähendab enda kampaaniatoodete arvu ning seega on nad olukorras, kus kampaaniapakkumistele hoitakse ust kinni. “Sealt saavad sisse ainult väga head pakkumised,” sõnas Tomingas.

“Kampaaniatoodete pakkumiste valik võiks olla jaeketile piisavalt suur, et oleks valikuvõimalust,” ütles Selveri ostudirektor. Tema sõnul on neil olemas ressurssi, et valida. Kampaaniate puhul on neilgi väga oluline hind ja et see oleks kliendile lõppkokkuvõttes atraktiivne,” rääkis Riisalu. Amor ootab ka kampaaniapakkumisi, et neil oleks valikuvõimalust. “Ideaalis näevad nad koostööd sedasi, et kui toode tuleb kaupluse sortimenti, siis osapooled räägivad läbi, millised on ühe või teise osapoole ootused kampaaniatele.” Rimi Eesti ostudirektori sõnul ei peaks nende head koostööpartnerid iga päev pommitama neid kampaaniapakkumistega ja saama negatiivseid vastuseid, teadmata, miks see nii on.

Kui palju peaks tootjate ja konkurentidega arvestama?

Amori sõnul on oluline arvestada tootjapoolsete ettepanekutega ning ka sellega, mida teised jaeketid teevad. “Üleriiklikult on teada-tuntud tooted ja hinnad, siis seal on turupositsioon oluline. Kuid mingites kategooriates me ei näe esimesena turule tulemist ja testimist, kuidas hinnamuudatusele reageeritakse,” rääkis ta ning lisas, et hinda võib kinni hoida kasumi arvelt.

“Kindlasti on neid tooteid, kus hinnatõus ei muuda ostmist. Seda on näha siis, kui hinnal ei muutu esimene number,” ütles Riisalu. Ta rääkis, et nad võrdlevad toodete hindasid konkurentidega, kui tegemist on strateegilise tootega. “Võrdleme ka hooajalisi tooteid ning nende toodete hinda, mida kliendid peast teavad.”

Tomingase sõnul on Prisma eesmärk olla hinnaliider, seega loomulikult jälgivad nad konkurentide hindasid. “Mis puudutab muudatusi, siis saame aru, et sama eesmärk on veel ka ühel teisel ketil. Me ei saa päevapealt hindasid tõsta, seetõttu ei karda me teha ka esimest sammu,” ütles ta ning lisas, et mõne toote puhul on nad otsustanud, et pole esimesed, kes hinda tõstavad.