Autor: Maarit Eerme • 29. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Janek Lepa sõnul on hetkel kokku umbes 10 – 20 tuhat inimest kasutanud e-toidukaupluste teenuseid. „Seal on palju neid, kes on korra proovinud, kui ka neid, kes tellivad pidevalt tooteid.“ Obolenski sõnul on e-toidukaubandusel piiratud müügiala, kuid juba täna on teenus kättesaadav pooltele eestimaalastele.

Obolenski ütles, et e-toidukaubandus osutus nende jaoks oluliselt populaarsemaks, kui oodati ning kasv oluliselt kiiremaks. „Üritame teenindamise rütmi teenuse kvaliteediga tasakaalus hoida. Kui jääb resurssi üle, siis liigume kindlasti ka mujale piirkondadesse. Hetkel oleme hõivatud Tallinna ja Harjumaa piirkonna vajaduste rahuldamisega,“ rääkis ta.

„Meie käest küsitakse väga palju, millal mujalt Eestist on võimalik kaupu tellida. Planeerime kindlasti väljapoole minemist väiksematesse kohtadesse. Meil on täna olemas väga hea kaupluste võrgustik ja logistikasüsteem ning hetkel valmistame protsesse ette, et laieneda,“ rääkis Janek Lepp.

Tüüpiline e-poe klient

E-toidupoe tüüpiliseks kliendiks on naisterahvas, kes on suure tõenäosusega lastega kodus ning neil on piirangud liikumiseks. „Klientuur on väga tugevalt seotud pere tarbimisega,“ ütles Obolenski. Tema sõnul ostab e-toidupoe klient korraga nädala toidu või kaks korda nädalas, mis on kordades rohkem, kui tavapoes käies.

Lepa sõnul tellitakse e-poest väga palju puu- ja juurvilju ning mähkmeid. „Üllatavalt hea on näha, et vanemad inimesed on seda võimalust kasutama hakanud ning nende poolne tagasiside on väga hea. Siin on ka sotsiaalne mõõde olemas,“ ütles Lepp.

„Väga palju tellimusi tehakse ka välismaalt ning kaup saadetakse Eestis elavatele vanematele,“ rääkis Obolenski ning lisas, et märkimata ei saa jätta ka äriklienti, kes on leidnud enda tee e-toidupoodi. „Igapäevane äriklient on kiiresti kasvav trend.“

Selveri e-kaubanduse juht rääkis, et nad müüvad inimestele usaldust, sest e-toidukauplusele antakse võimalus komplekteerida kliendi toidukapp või peolaud. „Kui seda hästi teha, siis kliendid tulevad ka tagasi. Kasv saab tulla ainult selle arvelt, kui tehakse tööd kvaliteetselt. Me näeme palju vaeva, et teenus oleks kvaliteetne,“ selgitas Obolenski.

Alternatiivsed võimalused

Coopil on kujunenud välja kindel sihtgrupp, kes on toidukapid väga hästi vastu võtnud. Lepp on praeguse tulemusega rahul. Obolenski ütles, et Selveri värvides toidukappe võib peagi ka tänavapildis näha. „Meil oli plaan jõuludeks välja tulla, kuid komplekteerimiskeskuse ehitamine ja avamine võttis meie fookuse.“ Tema sõnul on erinevate tarneviiside katsetamine osa äri arengust.

Lisaks kojukandele on Selveril võimalik kaup kätte saada ka 11 kaupluse infoletist ning Mustamäel sõidavad Starshipi robotid. „Tarneviiside hulk kindlasti kasvab,“ oli Obolenski kindel. Ta lisas, et kui hakatakse uut logistilist partnerlust looma, siis seal taga peab olema sama hea kvaliteet, mis Selver enda e-kauplusega on tänaseks juba loonud.

„Mujal maailmas proovitakse ka erinevaid elektronlukke, kus kliendile viiakse kaup otse külmkappi või siis auto pagasiruumi. Kuid olen kindel, et täna pole enamus Eesti inimesi selleks valmis,“ rääkis Lepp.

Prisma Peremarket katsetab hetkel drive-in kauplusest kauba kättesaamist ning Lepp ja Obolenski on kindel, et varem või hiljem jõuavad erinevad lahendused ka nendeni. „Hetkel tegeleme sellega, et klientide esmane eelistus on kaup kulleriga tuppa saada ning ükski teine alternatiiv seda mugavust ei ületa,“ sõnas Obolenski.

Pidev töö on uueneda

Obolenski sõnul ei saa uuenemise protsess kunagi otsa. „Täna on otsingumootorid meie edu võti, et need töötaksid kiiresti ja selgelt. Arvutile peab õpetama, mida kliendile näidatakse, kui otsingusse kirjutatakse sõna kana.“

Vähem tähtis ei ole tema hinnangul ka e-poe kiirus, lihtsus ja asjade loogilisus. „Kliendiga tuleb rääkida kliendi keeles mitte ettevõtte siseste terminitega. Kliendil peab e-poes olema mugav käia ning see peab olema puhas, valge ja stiilne,“ ütles Obolenski ning tõi näite, et see peab olema justkui valgustatud ja lumest tühjaks lükatud parkla, kus on kliendi jaoks koht olemas.

Lepp täiendas, et kliendil on tarvis kohe teada, kas ta saab tellida tooted endale sobivasse kohta ja ajahetkel. „Meie e-poes on klientidel võimalus koostada ostunimekirjasid ja leida retsepte, mis aitavad ostu mugavalt planeerida.

Pildist ja hinnast ei piisa

„Tootekirjeldused on olulised ning need on tooteandmebaasis olemas. Eraldi resurssi me selle peale ei ole rakendanud,“ rääkis Lepp. Obolenski ütles, et mida rikkalikum on tootekirjeldus, seda suurem on tõenäosus, et ost sünnib. „Pildist ja hinnast e-poes kindlasti ei piisa. Nii palju infot, kui on, tuleb kõik kirja panna,“ sõnas ta. Tema sõnum on tootjatele see, et kui nad soovivad oma tooteid müüa, siis ärge hoidke infot kinni. „Inimesed tahavad lugeda koostist, kus see valmistatud on ning oluline on rikastada toodet lisainfoga.“

E-toidukaubanduse mahud kasvavad

Lepa sõnul kindlasti e-toidukaubanduse mahud kasvavad. „Täna on see veel alla 1% kogu toidukaupade tavamüügist, kuid kümne aasta jooksul kasvab see vast 10-15% peale. Uued põlvkonnad kasvavad peale, kes hindavad rohkem oma aega ja on veetnud terve elu nutiseadmetes.“

„Täna on e-toidukaubanduse kasv aastas kolmandik või 40%. Selle kasvu taga on meie enda soov kinni hoida kvaliteedis ja mitte kogu Eestit teenindama minna,“ ütles Obolenski. Tema sõnul saab e-toidukaubandusest uus paratamatus ning ennustab kiiret kasvu ja üle-eestilist levikut.

Saadet juhtis Art Lukas.

Saate tõi kuulajateni DPD Eesti.

Kuula saatest "E-kaubanduse areng ja tulevik", kui palju tellimusi päevas e-toidukaupmeestele tuleb? Mitu autot kaupa kohale viivad? Mis läks FreshGo ärimudeli puhul valesti? Mis on kõige suurem tellimus olnud? Milline on e-toidukaubanduse tulevik ja uued tulijad?